Ebaravi, vaktsineerimine ja hulluks minemine: vaata, milliseid terviseteemasid arutatakse Arvamusfestivalil

Arvamusfestival toimub 9-10. augustini Paides. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Reedel Paides algaval arvamusfestivalil räägitakse ka tervist ja tervishoidu puudutavatel teemadel.

Kokku toimub Arvamusfestivalil kuus terviseteemalist arutelu, vahendab Med24. 

Reedel kell 14 arutlevad tervise alal Martin Kadai (Terviseamet), Tanel Kiik (sotsiaalminister), Karmen Joller (perearst) ja Ene Tomberg (Lastekaitse Liidu juht) teemal «Kuidas tulla toime nakkushaigustega globaliseeruva maailma tingimustes?». Nakkushaiguste levik on aktuaalseks muutunud tänu kahele tegurile: inimesed reisivad senisest rohkem, samas on vaktsineeritus mitmetes riikides langenud. Eesti on tänu oma kõrgele vaktsineeritusele siiani suutnud edukalt vältida näiteks suuremaid leetripuhanguid, kuid vaktsineerituse langemisel võib ka Eestit tulevikus tabada kas leetrite või mõne muu ohtliku nakkushaiguse puhang. Arutletakse, kuidas sellist stsenaariumit oleks võimalik vältida.

Kell 16 toimub sotsiaalministeeriumi korraldatud arutelu teemal «Mis siis saab, kui ma hulluks lähen?». Iga neljas inimene kogeb elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. Nagu meie füüsiline tervis vajab erinevatel põhjustel tähelepanu, vajab seda ka meie vaimne tervis. Paraku suhtume loomulikult ja mõistvalt sellesse, kui meie enda või kellegi teise füüsiline tervis järgi annab. Vaimse tervise muresid aga ümbritseb hämar müstikaloor, milles hõljuvad ringi stigmad, hirmud ja väärarusaamad. Nii ei jõuagi paljud vaimse tervise häirega inimesed kunagi arsti juurde - me ei julge ka iseendale tunnistada, et midagi on viga. Arutletakse, mida ometi teha, kui tunned, et sa ise või sõber hakkate «hulluks minema»?

Kell 18 arutlevad Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu, TÜ), Aime Keis (TÜ) ja Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo) teemal «Geeniandmed: oht või võimalus?». Aastal 2018 algas suur tormijooks geenidoonoriks saamiseks - serverid olid umbes ning inimesed helistasid küsimusega «Kas mina ka ikka saan veel». Tagasiside enda terviseriskide kohta; personaalsed ravimisoovitused tuginedes geeniandmetele; soov panustada teaduse arengusse; ning uudishimu «Mida minu andmetest siis välja lugeda saab?» motiveerisid inimesi enda andmeid Geenivaramule usaldama. Küll aga kaugeltki kõik ei ole nii vaimustuses sellest võimalusest, tihtipeale on põhjuseks erinevad hirmud, milline oht võib peituda selles, kui geeniandmed on kuskil olemas. «Äkki müüakse mu andmed kindlustusfirmale maha?»; «Mis siis saab, kui keegi häkib sisse Geenivaramu serveritesse?» jne. Arutletakse, milliseid võimalusi pakub üksikisikule ning teadusele tervikuna geenidoonorite värbamine ning millised on ohud/müüdid sellega seoses.

Laupäeval kell 12 arutletakse teemal «Dementsussõbralik keskkond - milline ja miks - kõik saavad panustada». Dementsusega inimeste arv suureneb. Alzheimer Europe andmetel võis Eestis 2013. aastal olla dementsusega inimesi olla ligikaudu 21 720. Rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonide prognooside kohaselt kahekordistub dementsusega isikute arv kogu maailmas iga 20 aasta tagant. Dementsus ei puuduta üksnes haiget ennast, vaid halvendab oluliselt pereliikmete ja hooldajate elukvaliteeti. Dementsuse sümptomite põhjusi veel täpset ei teata nagu ka nende leevendamise viise. Täna on tähtis dementsuse varane diagnoosimine, suurem tugi hooldajatele ja selle haiguse stigmatiseerituse vähendamine.

Dementsussündroomist rohkem teada saamine aitab sellest haigusest rääkida ilma häbitundeta ja tõrjumise asemel toetada inimesi, kes selle all kannatavad. Avaliku sildistamisega kantakse edasi negatiivseid või halvustavaid tõekspidamisi, mistõttu käitutakse diskrimineerivalt, kõrvalejätvalt või üleolevalt dementsusega inimestesse või nende lähedastesse. Arutelu korraldava MTÜ Elu Dementsusega eesmärk on mõjutada Eesti elukeskkonna muutumist dementsussõbralikumaks.

Kell 14 arutlevad intensiivraviarst ja eetika õppejõud Katrin Elmet (TÜ Kliinikum), palliatiivravi arst Pille Sillaste (PERH), koduhospiitsi edendaja Kristi Luksep (Koduhospiits OÜ) ja koduõenduse edendaja Aina Saarma (Medendi OÜ) teemal «Kui surm koputab uksele». Inimene ei ole enda ega lähedaste surmaks valmis. Üks suuremaid hirme on see, kui inimene hääbub üksi ja oma kodus. Ometi on kodus suremine ajalooliselt olnud igati tavapärane. Arutelu eesmärk on koguda kokku inimeste arvamusi ja reaalseid vajadusi, millele koduhospiitsi teenuse väljatöötamisel tähelepanu pöörata. Kas ja mis tingimused peavad olema täidetud, et inimesed saaksid kodus surra – kust saada infot, tuge, julgust.

Kell 16 arutlevad Tanel Kiik (sotsiaalminister), Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Tuuli Jõesaar (ajakirjanik) ja Martin Vällik (skeptik) teemal «Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?». Ebaravi võib olla nii kasutu kui ka ohtlik, sest tõenduspõhise ravi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Internetiajastul jõuab inimeseni aga palju eksitavat infot, mistõttu võib inimene langetada ka endale kahjulikke otsuseid. Seega - kuidas ja kas üldse kaitsta inimest tema enda eest? Kes seda peaks tegema? Kodu, kool, arstid, terviseamet?

Arvamusfestival toimub 9-10. augustini Paides ning on osalejatele tasuta.