:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/08/07/12443228t1h6269.jpg)
Perearst Piret Rospu kirjutab oma blogis inimese eellase imetamisharjumustest ning sellest, kuidas tänapäeva emad saaksid neist eeskuju võtta.
Millised on meie esiemade rinnaga toitmise saladused?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Nature avaldati hiljuti värskeimad teadmised ühe meie varaseima väljasurnud eellase imetamispraktikate kohta. Australopithecus africanus elas umbes 2-3 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas, mil toimusid suured klimaatilised ja ökoloogilised muutused. Liiki iseloomustab kombinatsioon inimesele ja ahvidele sarnastest joontest.
Seni on varaste inimlaste rinnaga toitmise kombed olnud suurte spekulatsioonide pärusmaa. Nüüd kasutati spetsiaalset lasertehnikat, et aurustada hamba pinnalt mikroskoopilisi portsjoneid; saadud gaasi analüüsiti mass-spektromeetriga erinevate lendunud keemiliste ainete tuvastamiseks. Sedasi sai koostada mikroskoopilised geokeemilised kaardid, mis annavad infot indiviidi toitumise ja tervise kohta kogu (hamba) elu vältel. Need mikro-geokeemilised kaardid võimaldavad «lugeda» järjestikuseid kihte hammastest, saades seega teada erinevate toitude söömise kohta erinevatel eluperioodidel. Varem on sama metoodikat kasutatud neandertaallaste imetamisharjumuste uurimiseks, aga nüüd analüüsiti enam kui kümme korda vanemaid inimese eellasi.
Australopithecus africanus‘e hammaste uurimisest saadi teada, et beebisid toideti järjepidevalt sünnist kuni enam-vähem üheaastaseks saamiseni. Näib, et imetamine jätkus tsüklitena laste esimeste eluaastate jooksul: looduse muutused ja toidu kättesaadavus aastaaegade vaheldudes tähendas, et külluslikumatel perioodidel said lapsed peamiselt tavalist toitu, aga kui sööki väga palju polnud, andsid emad lastele lisaks rinnapiima. Sarnane episooditi korduv rinnapiimaga toitmise muster esineb ka näiteks kaasaegsetel metsikutel primaatidel ja teistel imetajatel.
Neandertaallastel on leitud, et esimesed seitse kuud sai imik ainult rinnapiima, järgnevad seitse kuud käisid rinnapiim ja lisatoit kõrvuti ja 1 aasta ja kahe kuu vanuses lõppes imetamine järsult.
Rinnaga toitmise kestus mõjutab tõenäoliselt järglaste arvu: lühem imetamine vähendab lapse ellujäämise tõenäosust, pikem imetamine küll aitab ühel lapsel paremini elus püsida, aga vähendab järgmiste laste saamise võimalust. Lisaks mõjutab tugev side emade ja laste vahel ilmselt päris oluliselt terve kogukonna dünaamikat ja sotsiaalset ülesehitust. Järgmiseks püütakse sarnased kaardistamised teha järgmiste inimese eellaste kohta, et koostada ülevaade sellest, kuidas imikuid erinevatel ajaloo perioodidel toidetud on.
Praegu on käimas ülemaailmne rinnaga toitmise nädal, mille eesmärgiks on julgustada imetamist ja parandada imikute tervist üle kogu maailma.