/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/07/113686t1h55f3.jpg)
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel ei olnud lõppenud aasta jooksul Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juhtumit.
Eestis ei olnud mullu ühtegi leetritesse haigestumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetritesse haigestumist ei esinenud Eestis ka aastatel 2001-2004. 2005. aastal oli haigestunuid kaks, 2006. aastal 27 ning 2007. aastal üks inimene.
Viimane suurem leetrite puhang oli Eestis 2006. aastal, kui 23. märtsist 28. aprillini haigestus 25 inimest, neist 12 Merimetsa nakkuskeskuses.
Puhangut uurides selgus, et nakkusallikas oli patsient, kes käis eelnevalt Ukrainas, kus ta tõenäoliselt ka haigestus. Nakkus levis haiglas piisknakkuse teel ja levikut soodustas asjaolu, et paljud patsiendid olid leetrite vastu vaktsineerimata.
Leetreid tekitab väga nakkav paramüksoviirus, pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.
Haigustekitaja levib piisknakkusena. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: palavik, halb enesetunne, köha, nohu ja silmapõletik.
Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale erkpunase äärisega laigud. 3-5 päeva pärast ilmuvad kehale roosakaspunased laigud, nende teke algab kõrvade tagant, levides edasi näole. Lööve katab kogu keha, isegi peopesad ja jalatallad, püsides 4-5 päeva. Palavik püsib lööbe kadumiseni.
Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket.
Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste vaktsineerimine. Leetritevastast vaktsineerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin, millega esialgu vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi, alates 1997. aastast saavad vaktsiinisüsti ka 13-aastased lapsed.