Nutuhood ja kehv enesetunne: günekoloog annab aimu, kas tegu on PMSiga või tavalise menstruatsiooniga?

Sümptomid võivad olla nii füüsilised kui psühholoogilised.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Ligi 90 protsenti naistest kogeb premenstruaalses faasis ebameeldivaid sümptomeid, kuid see ei tähenda kohe, et tegemist on premenstruaalse sündroomi ehk PMS-iga, seletas Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku arst-resident Karina Luik.

Karina Luik.

FOTO: Erakogu

Kõiki menstruatsiooni ajal esinevaid  kaebuseid ei saa arsti sõnul siiski PMS-ks pidada. «Premenstruaalne sündroom on kompleksne sündroom, mida iseloomustab psühholoogiliste, käitumuslike ja/või somaatiliste sümptomite korduv esinemine menstruaaltsükli teises pooles ehk siis enne menstruatsiooni ning sageli ka menstruatsiooni esimestel päevadel. Üldiselt PMS korral sümptomid kaovad menstruatsiooni ajal,» seletas Luik.

Diagnoosimine pole keeruline, kui osata haigust kahtlustada: naisel tuleb üles märkida sümptomid vähemalt kahe menstruaaltsükli jooksul ning need peavad olema sarnased. Et seda saaks pidada haigusseisundiks, peavad kaebused häirima naise igapäevaelu, lisas arst.

Luik rääkis terviseportaalile, millised sümptomid võivad PMSi korral tekkida, kuidas neid leevendada ning millal otsida abi.

Kirjutasite, et alati ei ole tegu PMSiga. Millal tuleks sündroomi ikkagi kahtlustada ning milliste kaebustega pöörduda arsti poole?

PMS-i sümptomite spekter on ääretult lai – alustades nt nutuvalmiduse lõpetades rindade valulikkusega. Ühte kindlat sümptomit, mille alusel  PMS-i diagnoosida, on raske välja tuua, sest iga naine on erinev.

Psühholoogilised sümptomid: depressioon, vihahood, ärrituvus, ärevus, segaduses olek, sotsiaalne eemaldumine.

Füüsilised sümptomid: rindade hellus, kõhupuhitus, peavalu, jäsemete turse, kehakaalu tõus vedeliku peetuse tõttu organismis

Kaebusi võib pidada normaalseks seni kuni need ei häiri naise igapäevaelu või elukvaliteeti. Arsti juurde tulekski pöörduda, kui sümptomid on muutunud liialt igapäevaelu toimetusi häirivaks, näiteks ei saa tööl käia või koolis.

Milliseid menstruatsiooniga kaasnevaid tervisevaevusi võib pidada normaalseks ning kuidas neid leevendada?

Kõik eelpool nimetatud sümptomid on normaalsed, kui nendega suudetakse toime tulla nii, et need ei sega tavapärast elu: tööl käimist, hobidega tegelemist, jne

Konkreetse vaevuse leevendamiseks sobivad erinevad meetodid. Näiteks peavalu korral valuvaigistid, jäsemete turse puhul jalgade tõstmine südame tasemest kõrgemale, rohke liikumine jne. Abi on ka erinevatest käsimüügipreparaatidest, mis sisaldavad mitmeid taimseid ühendeid. PMS puhul omavad konkreetselt head toimet mungapipra ekstrakt, kuningakepi õli ning naistepuna. Naistepuna korral peab silmas pidama, et see võib mõjutada mitmete ravimite tõhusust ja eritumist, kuna nii naistepuna, kui paljude ravimite lagundamiseks kasutatakse maksas samu ensüüme.

Kui suur roll on elustiilil ning milliseid faktoreid tuleks jälgida?

PMS-i teket seostatakse hormoonide taseme kõikumisega menstruatsiooni tsükli ajal, aga ka madala veresuhkru, vitamiin B6 defitsiidiga jne. On erinevaid teooriaid ja hüpoteese, kuid üht ja ainsat seletust ei ole. Ollakse  arvamusel, et ka elustiilil on oma roll PMS kujunemisel. Kindlasti mõjutab elustiil PMS sümptomite raskusastet ning toimetulekut. Seetõttu jagatakse PMS diagnoosimise järgselt naistele elustiilisoovitusi: tervislikud eluviisid, mõõdukas füüsiline koormus, soola, kohvi ja alkoholi piiramine oma menüüs, sagedasemad ja väiksemad toidukorrad-Kõige enam soovitatakse komplekssete süsivesikute stabiilset tarbimist või veidi suuremas koguses tarbimist enne menstruatsiooni.

Kas leiate, et PMSle ei pöörata piisavalt tähelepanu?

Leian, et PMS kui mõistet teatakse, kuid selle tegelik sisu on paljudele üsna segane. Samuti olen veendunud, et paljud tervisemured, eeskätt psühhiaatrilised probleemid, aetakse antud seisundi kaela ning ka seda seisundit diagnoositakse iseendal liialt kergelt. PMS diagnoosimine ei ole tegelikult keeruline: naine peab üles kirjutama oma sümptomid ning nende esinemist tuleb hinnata menstruaaltsükli osas. PMS-le on iseloomulik sümptomite tsüklilisus, need mööduvad menstruatsiooni tekkimisel. Pidev kurvameelsus, närvilisus, pingepeavalud või kehakaalutõus ei ole PMS, vaid ikkagi mingi muu tervise- või elustiiliprobleem. Teadlikkus antud seisundi osas võiks kindlasti olla suurem, sellisel juhul saaks rohkem naisi õiget ravi ja soovitusi oma kaebuste leevendamiseks.

Populaarne

Tagasi üles