See levinud harjumus suurendab oluliselt vähi ja dementsuse riski

Unerohud ei ole pikaajaline lahendus uneprobleemidele. Foto: Shutterstock

Teadlaste hinnangul tarbib üks kolmest 65–80-aastasest inimesest regulaarselt unerohutablette. Uuringud näitavad, et pikaajaline unerohu tarbimine ei ole tõhus lahendus uneprobleemidele ning võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme.

Mitmed unerohud sisaldavad antihistamiini (diphenhydramine), mis blokeerib ajus atsetüülkoliini tegevuse. Atsetüülkoliin reguleerib lihaste aktiveerimist, uute oskuste omandamist, mälu toimimist ning tähelepanuvõimet. Selle blokeerimise tulemusel võivad tekkida kõhukinnisus, mäluprobleemid ja segadustunne. Samuti võib unerohi põhjustada pearinglust, iiveldust, tasakaaluhäireid ning hallutsinatsioone.

Mitmed uuringud on seostanud pikaajalise unerohtude tarvitamise dementsusega. 2015. aastal korraldatud uuringus selgus, et inimestel, kes olid tarvitanud kümne aasta pikkusel perioodil kas iga nädal või üle nädala kõigest üks-kaks unerohutabletti, oli dementsuse risk 54 protsenti suurem kui neil, kes tablette ei võtnud. Samuti kaasnes unerohu pikaajalise tarvitamisega risk sattuda tähelepanuhäirete tõttu õnnetustesse.

Pikaajalist unerohu tarbimist seostatakse ka suurema riskiga haigestuda vähki. Teadlaste hinnangul on iga paari päeva tagant unerohtu tarbivatel inimestel 35 protsenti suurem risk haigestuda lümfi-, kopsu-, pärasoole- ning eesmäärmevähki. Risk oli suurem ka siis, kui unerohtu võeti vaid kord nädalas.

Unerohi ei ole mõeldud pikaajaliseks abivahendiks ning seda ei peaks tarvitama kauem kui paar nädalat. Bensodiasepiini sisaldavate unerohtudega kaasneb suur sõltuvuse oht. Peamine ohumärk on see, et organism on kogusega harjunud ning varasem toiminud kogus ei pane inimest enam magama. Oluline on tegeleda uneprobleemide põhjusega – stress, meeleoluhäired, ärevus – ning sellest lähtuvalt peaks raviplaan keskenduma inimese elustiili ja käitumise muutmisele.