Millised võimalused on oma tervise kindlustamiseks?

Tervisega seotud riskide kindlustamiseks on elukindlustus, kriitiliste haiguste kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ka vabatahtlik ravikindlustus lisaks riiklikule ravikindlustusele.

FOTO: Shutter

Tervist tuleb hoida, kuid paraku käivad haigused ikka mööda inimesi ja õnnetused juhtuvad ootamatult. Tervisega seotud riskide kindlustamiseks on elukindlustus, kriitiliste haiguste kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ka vabatahtlik ravikindlustus lisaks riiklikule ravikindlustusele. Kellele on need kindlustused mõeldud ja mis on nende erinevused, selgitab Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht Kati Varblane.

Elukindlustus aitab sul ja sinu perel rahaliselt toime tulla, kui sind peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm. Elukindlustust vajavad eelkõige inimesed, kellel on lapsed ja pere. Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et nad tuleksid rahaliselt toime ilma sinu sissetulekuta. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma sinu sissetulekuta oleks perele koormav.

Koos elukindlustusega saab teha kriitiliste haiguste kindlustust. Näiteks vähi, südameinfarkti, insuldi või pahaloomulise kasvaja diagnoosi saamisel makstakse hüvitist, mida saab kasutada enda soovi kohaselt. Kuna tõsisest haigusest paranemine võib kaua aega võtta, siis paljud kasutavad seda hüvitist haigusest taastumisest ja toimetulekuks vajalike kulude katmiseks.

Õnnetusjuhtumikindlustuse korral makstakse sulle hüvitist, kui sa saad õnnetuses vigastada, jääd töövõimetuseks või saad püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu luumurd ja venitus, aga ka näiteks põletus. Eriti raske õnnetuse korral, mis lõppeb surmaga, makstakse hüvitist lähedastele.

Huvi õnnetusjuhtumikindlustuse vastu on viimasel ajal tõusnud. Haigekassa küll maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha, kuid see ei pruugi olla piisav igakuiste kohustuslike kulude katmiseks. Kuna haigushüvitist hakatakse maksma alates neljandast päevast 70 protsendi töötasu ulatuses, siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta puudujäägi.

Vabatahtlik ravikindlustus ehk eraravikindlustus on mõeldud neile, kelle jaoks on oluline regulaarselt oma tervist kontrollida ning mure korral kiiresti arsti juurde pääseda. Vabatahtlik ravikindlustus täiendab Haigekassa kindlustust. Kuna eriarsti vastuvõtule võivad olla pikad järjekorrad, siis eraravikindlustus annab võimaluse saada eriarsti juurde kiiremini. Tasulise visiidi kulud katab kindlustus. Samuti hüvitab eraravikindlustus kulutusi tervisele, mida Haigekassa ei hüvita, näiteks hambaravi ja arsti määratud füsioterapeudi kulu. Pärast haigust või õnnetust hüvitatakse ka abivahendite kulu, näiteks kargud, ratastool, tugisidemed jms.

Lisaks on tööandjatel võimalik teha töötajate ravikindlustus ehk tervisekindlustus ning hüvitada maksuvabalt tervise- ja spordikulusid kuni 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. Töötajate ravikindlustus võimaldab ettevõtte töötajatel kasutada tasulisi raviteenuseid väiksema kuluga ja saada kiiremini vajalikku ravi.

Tervisega seotud riskide kindlustamisel võiks silmas pidada elukindlustuse põhitõde – mida nooremana leping vormistada, seda soodsam on kindlustusmakse. Üldjuhul on ju noor inimene vanemast tervem. Kui peale lepingu sõlmimist ilmneb tervisehäda, siis kindlustusmakse enam kallimaks ei muutu.

Kui aga mõni tervisemure on lepingu sõlmimise ajaks juba selgunud, võib kindlustusmakse olla kallim kui tervel inimesel. Näiteks kriitiliste haiguse kindlustust ei pruugi kindlustusselts enam üldse sõlmida, kui arstilt on saadud raske haiguse diagnoos.

Seega on soovitatav ja odavam juba noorelt oma tervisega seotud riske kindlustada.

Loe lisaks elukindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse teemaveebi.

Populaarne

Tagasi üles