Arvamusfestivalil koostatakse kava logopeedide ja eripedagoogide puuduse leevendamiseks

Kas logopeed peaks olema igas lasteaias ja koolis?

FOTO: Jan Mika / PantherMedia / Jan Mika

Hariduse tugispetsialiste - eriti logopeede, eripedagooge, psühholooge - on Eestis puudu. Pikas plaanis tuleb neid kindlasti juurde koolitada, kuid see võtab aastaid. Kuidas toimida juba praegu nii, et vähese ressursi juures saaksid kõik lapsed vajalikku abi?

Sellest tuleb juttu homme kell 16.00 Paides Arvamusfestivali Haridusalal arutelul «Logopeediga ja logopeedita. Lahendused, mis leevendavad tugispetsialistide puudust».  

Logopeedide kutsekomisjoni liikme ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juhi Aaro Nursi sõnul on ühiskonnas praegu levinud mõtteviis, et aina suureneva hulga hariduslike erivajadustega laste probleemide lahendamiseks oleks vaja kiiresti juurde koolitada ligi 1000 logopeedi. Paraku ei ole see võimalik ega ka vajalik. Parima tulemuse saavutame hoopis siis, kui lubame igal spetsialistil teha tööd, milleks ta on koolitatud.

«Meie haridusasutustes on vanast ajast harjumus, et igas lasteaias ja algkoolis peab olema täiskohaga logopeed. Kuid millega logopeedid seal igapäevaselt tegelevad? Päris suur osa nende ajast kulub hoopis muule,» selgitas Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht Tiina Kütt. «Näiteks teevad logopeedid lasteaedades normaalse kõne arenguga lastele kooliks ettevalmistust, mis on tegelikult lasteaiaõpetaja töö. Koolis tegelevad logopeedid näiteks lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastega, mis on eripedagoogi või parandusõpetaja töö. Logopeedi tegelik töö on kõneravi lasteaiaealiste lastega, sest koolieaks või pärast esimesi klasse peaks need kõne arengu oskused juba saavutatud olema. Me saame spetsialistide puudust oluliselt leevendada, kui kasutame olemasolevaid ressursse efektiivsemalt.»

Kuid logopeedide, eripedagoogide ja õpetajate tööjaotuse üle vaatamine on vaid üks näide paljudest lahendustest, mille abil omavalitsused ja haridusasutused saaksid üsna kiiresti spetsialistide puudust leevendada. Millised võimalikud lahendused veel olemas on? Kui lahendused on olemas, siis miks neid täna veel laialdaselt ei kasutata? Kuidas komistuskive ületada? Arutelul luuakse ühiselt praktilise lahenduste kava, mis võiks aidata kõiki Eesti haridusasutusi ja omavalitsusi, keda tugispetsialistide puudus kimbutab.

Arutelu korraldab SA Innove. Panelistid on haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Pärnu linna kaasava hariduse spetsialist Terje Jürivete, Logopeedide kutsekomisjoni liige ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juht Aaro Nursi, Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht Tiina Kütt, Neeme kooli direktor Karin Soosalu, Innove Rajaleidja videologopeed Marie Petrovitš ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Piret Liba. Arutelu modereerivad Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi ja Haapsalu Linnavalitsuse abilinnapea hariduse alal Liina Põld.

Arutelul on oodatud osalema, kaasa mõtlema ja ütlema kõik huvilised, eriti aga omavalitsuste haridusjuhid, kooli- ja lasteaiajuhid, kes vajavad praktilist nõu tugispetsialistide puudusega toimetulekuks.  

Arvamusfestivali Haridusala kava leiad siit.

Tagasi üles