Kuidas mõjub kass meie tervisele?

Kiisud võivad allergilise omaniku tervise ohtu seada. Foto: Adrienn Orbánhegyi / PantherMedia / Adrienn Orbánhegyi

Perearst Sergey Saadi selgitab, kas kassilt võib saada kõhuussid või maksalutikad ja millised ootamatud terviseriskid need lemmikloomad endaga kaasa võivad tuua.

Kass mõjub lemmikloomana kahtlemata teraapiliselt ja rahustavalt, leevendab üksildust ja ärevust. Minudoc.eePerearst Sergey Saadi selgitab portaalis Virtuaalkliinik, milliseid terviseprobleeme kiisud endaga kaasa võivad tuua, olgu või näiteks allergia, parasiitide ülekandmine või nahakahjustused.

Üsna laialt on levinud nn kassiallergia, mille põhjustajaks pole kass kui selline, vaid kassi karvad, kõõm, sülg ja uriin, mis sisaldavad vähesel või suuremal määral allergeene. Kui tegemist on kerge ja talutava allergilise reaktsiooniga ning lemmikloomaga, keda on raske ära anda on võimalik allergia sümptomeid kontrolli alla hoida. Abi saab käte pesemisest pärast kontakti kassiga, korralikust koristamisest, kassidele mõeldud spetsiaalsete pesemisvahendite kasutamisest.

Kui tegemist on aga raskekujulise allergiaga ning sümptomid segavad oluliselt igapäevaelu, oleks mõistlik kontakti kassiga piirata, sest raskematel juhtumitel võib kontakt kassiga provotseerida rasket bronhospasmi ja hingamisraskusi ja esile kutsuda tugeva nahareaktsiooni, mille puhul inimene võib vajada erakorralist meditsiinilist abi.

Parasiitide kandja

Kassid võivad olla ka mitmete parasiitide kandjateks, kuigi inimesele ei kandu need kõik üle. Kõige levinumad parasiidid ja algloomad, mida on võimalik kassilt saada, on toksoplasmad ja lambliad ehk rahvakeeli maksalutikad. Tegemist on parasiitidega, mis elavad kassi seedekulglas ja mida on võimalik saada kassilt isegi tavalisel kontaktil, kuna kass lakub end ja hajutab sellega toksoplasmasid, lambliaid ja muid parasiite oma karvadele, mille kaudu saabki peremees nakatatud.

Need haigusetekitajad võivad põhjustada seedehäireid, siseelundite ja närvisüsteemi kahjustust. Toksoplasmoos on eriti ohtlik rasedatele ja vähihaigetele, sest neil on tõenäolisem haiguse aktiivse progresseerumise ja tüsistuste, sh lootekahjustus, raske vere-, immuun- ja närvisüsteemi kahjustuse teke.

Kassi parasiidid on enamasti inimesele ohutud. Foto: emmanuelle bonzami / PantherMedia / emmanuelle bonzami

Kass võib olla ka ussnugiliste, naaskelsabade ja muude parasiitide kandjaks, aga need ei pruugi inimesel haigussümptomeid põhjustada, kuna ei pruugi olla nakatamiseks aktiivses elufaasis. Nimelt on parasiitidel mitu elutsüklit ja iga tsükli jaoks peavad olema vastavad tingimused ja peremehed - loomad, putukad, inimene, vee olemasolu jne. Seega isegi kui parasiidid sattuvad organismi, ei jää need normaalse immuunvastusega inimorganismis püsima ja väljuvad soole kaudu. Oma karvadel ja käppadel võivad õuekassid tuua aga rohkem nakkushaiguste tekitajaid, sh aktiivses elufaasis algloomi ja parasiite, salmonelloosi tekitajaid – seega tuleb õuekassidega olla eriti ettevaatlik, regulaarselt tuleb käia loomaarsti juures ning järgida hügieenireegleid pärast kontakti kassiga.

Kriimustused võivad ohustada eakat

Kui tegemist kodukassiga, on väikesed hammustused ja kriimustused tavalised ohutud. Siiski võivad näiteks eakatel inimestel ka kergemad nahakahjustused tüsistuda mädaste põletikega, mis on tingitud ealisest immuunsuse langusest.

Kui kass käib väljas või on tegemist võõra kassi hammustusega, on tegu tõsisema probleemiga, mis vajab peaaegu alati pereõe või perearsti, vajadusel ka nakkushaiguste arsti konsultatsiooni, kuna kassid võivad edasi kanda ka marutõbe, mis ilma ravita lõpeb alati surmaga.