Psühholoog selgitab: kuidas ära tunda depressiooni naasmise märke, et põrgupiinad ei korduks

Depressioon võib ligi hiilida tasahilju. Selle naasmise märke võiks ära tunda enne, kui tekib raske depressioon, mil inimene näeb kõike enda ümber läbi mustade prillide, kõik võib tunduda mõttetu ja ta ise viimane hädavares. Foto: Shutterstock

«Depressioonist paranemisel võib olla tõuse ja mõõnu ning teinekord võib see päris kaua aega võtta, seda eriti korduvate episoodide puhul,» räägib Confido Meditsiinikeskuse psühholoog Liis Vahtra-Šmutov. Psühholoog selgitab, kuidas depressiooni ära tunda ja mida teha hiljem selleks, et põrgupiinad ei korduks.

Depressioon on psüühikahäire, mis võib avalduda kergel, mõõdukal või raskel kujul. Raskuse üks oluline näitaja on inimese igapäevaste funktsioonide häirumine. «Kerge depressiooni korral suudab inimene tavaliselt oma igapäevatoimetustega hakkama saada, kuigi meeleolu on tavapärasest madalam ja ta ei tunne huvi ega rõõmu asjade vastu, mis teda muidu huvitavad. Ta võib olla ka tüüpilisest väsinum ja tunneb, et energiat ei ole,» selgitab Liis Vahtra-Šmutov. Ta lisab, et raske depressiooni puhul võib inimesel olla juba hommikul väga keeruline voodist välja saada. «Ta näeb kõike enda ümber läbi mustade prillide, kõik võib tunduda mõttetu ja ta ise viimane hädavares.»

Depressioon võib olla eluohtlik ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Tihti käivad depressiooniga kaasas surma- ja enesetapumõtted ja paraku küllalt sageli viivad need reaalsete plaanide ja katseteni. Psühholoogi sõnul diagnoosivad arstid depressioonina reeglina seisundit siis, kui see on kestnud vähemalt kaks nädalat.

Tunne depressiooni ohumärke

Juba esimest depressiooniepisoodi, ka siis kui see avaldub kergelt, võiks väga tõsiselt võtta ning proovida kas ise või terapeudi abiga aru saada, mis selleni viis ja mida annab muuta - näiteks madala enesehinnanguga tegelemine. Oluline on ära tunda esimesed depressiooni kordumisele viitavad ohumärgid. Nii saab juba varakult sekkuda ja loodetavasti hullema ära hoida.

Tavaliste ohumärkidena toob psühholoog välja rõõmu ja huvi vähenemise. Näiteks kaob huvi hobidega tegeleda või sõpradega kokku saada. «Kui siis jäetaksegi need ennast kosutavad asjad tegemata ja täidetakse ainult hädavajalikud kohustused, siis paratamatult meeleolu langeb, energiat on vähem ja elu tundub mõttetu oravarattana,» selgitab Vahtra-Šmutov. «Nii ongi oluline tegeleda endale meelepäraste ja end laadivate asjadega ka siis kui on kiire või «üldse ei viitsi».»

Sageli käivad depressiooniga kaasas ka kehalised nähud nagu muutused söögiisus ja une kvaliteedis, väsimus, keskendumis- ja mäluhäired.

Motivatsioon on kõige algus

Ravi ja teraapia puhul on oluline koht motivatsioonil. «Raskes depressioonis inimene ei pruugi uskuda ega loota, et tervenemine on võimalik,» nendib psühholoog, «ravi ja teraapia võivad talle tunduda mõttetutena.»

Liis Vahtra-Šmutov selgitab, et üheskoos meeleolu normaliseerumisega võib kaduda huvi endaga edasi tegeleda ja loodetakse, et hea enesetunne jääb püsima. «Kui depressiooni vallandajaks on läbitöötamata traumad või düsfunktsionaalsed mõtlemis-või käitumismustrid, siis on paraku üsna tõenäoline, et mõne aja pärast depressioon kordub,» hoiatab psühholoog.

Kuidas tagasilangust ennetada?

Alustuseks peakski tundma depressiooni ohumärke nagu huvi ja rõõmu kadumine, pikemat aega kestnud meeleolu langus, väsimus ja energiapuudus, kerge ärritumine ja tavalisest negatiivsemalt mõtlemine. Nende tekkimisel võiks psühholoogi sõnul korraks aja maha võtta ja endalt küsida: «Mida ma praegu vajan?» Ja proovida endale seda pakkuda niipalju kui võimalik. «Kui tundub, et ise ei oska või ei suuda, võiks lähedastelt või spetsialistidelt abi paluda. Kindlasti on targem ennetada kui pärast tagajärgede ja palju pikema raviga tegeleda.»

Kuna negatiivne mõtlemine on üks depressiooni sümptom, ei tohi võtta nende mõtete sisu automaatselt tõena. Ehk näed praegu kõike negatiivses valgused vaid seepärast, et su meeleolu on kehv? Kui mõni mõte tundub väga oluline ja seda ei saa tähelepanuta jätta, võiks leida teemaga tegelemiseks sellise aja, kus meeleolu on parem või veel etem – arutada seda lähedase, sõbra või oma terapeudiga.

Liis Vahtra-Šmutov räägib, et tagasilangust aitab ennetada teadvelolek ehk mindfulness. «See on midagi, mida me kõik mingil määral juba teame ja kasutame. See on oskus olla hetkes hinnanguvabalt ja aktsepteerivalt. Võtta asju nii nagu nad on, mitte võidelda reaalsuse vastu, milles juba oleme. See aitab tunda rõõmu ja rahulolu väikestest igapäevastest asjadest.»

Teadveloleku kasutamist oma igapäevaelus ja enda vaimse tervise hoidmiseks saab õppida näiteks Liis Vahtra-Šmutovi juhendamisel septembrist alustavates Confido grupiteraapiates. Grupis tehakse erinevaid harjutusi, mis avavad teadveloleku eri tahke.

Grupiteraapiasse on oodatud depressiooni põdevad või põdenud inimesed, kes praeguseks on tervenemas või tervenenud. «Seda lihtsalt sellepärast, et veel aktiivses depressioonis maadlevale inimesele ei pruugi grupiteraapia ja seal kodus tehtavad harjutused veel jõukohased olla,» selgitab psühholoog.