Naisel kuus aastat PMSiks peetud haigus osutus ajukasvajaks

Ajukasvaja. Foto: Sebastian Kaulitzki / PantherMedia / Sebastian Kaulitzki

Noor naine kannatas 20. eluaastates seletamatute krambihoogude alla, mis tekitasid õudu ja tardumust. Arstid ei suutnud nende põhjust diagnoosida enne üheksat aastat.  

34-aastane Karissa Ostheimer kannatas pidevalt lühikeste kuid ehmatavate hoogude all, mis panid ta tarduma ning tegid kõnevõimetuks. Alles siis, kui naisel tekkis hoog autoroolis ja põhjustas õnnetuse, hakkasid arstid tema sümptomeid tõsisemalt uurima, vahendab Health. 

Naine hakkas veidraid hooge kogema teismeea keskel. Mõneks minutiks kadus tal kõnevõime ning üle kogu keha valgus õudustunne. Sel ajal ei saanud naine lugeda ega kirjutada. Pere ja sõprade sõnul paistis nagu naine oleks lihtsalt oma mõtetesse vajunud. Selliseid hooge koges naine aga eranditult ainult menstruatsiooni ajal. Nii perearst kui ülikoolilinnaku arst leidsid, et tegu on premenstruaalse sündroomiga ning kirjutasid naisele hormonaalsed rasestumisvastased tabletid. Kuigi ravimid ei parandanud probleemi kuidagi, võttis naine diagnoosi omaks.

Viimasel ülikooliaastal hakkasid veidrad hood naist kimbutama terve kuu vältel. Sõbrad tunnistasid hetki, mil paistis, et naine oleks justkui kummitust näinud. Siiski väitsid arstid, et tegu on raske vormiga PMSist või kahtlustasid paanikahäiret. Naisel kästi rasestumisvastaseid tablette edasi võtta ning minna psühhiaatri vastuvõtule, et saada antidepressante. Viimasel kooliaastal ei julgenud naine enam kodust väljuda, sest kartis, et kogeb hoogu avalikus kohas.

Kui Karissa sõitis koolivaheajal emale külla, koges ta eriti tugevat hoogu. Naisel oli kohvitass käes ning ühtäkki pillas ta selle maha ja tardus. Ema viis ta erakorralise meditsiini osakonda, kuid arst küsis vaid ega naine pole tarvitanud illegaalseid uimasteid või alkoholi. Ka sealt lahkus naine ilma diagnoosi saamata.

Õnnetus viis neuroloogile

Mõni kuu hiljem hood sagenesid ning ühel hommikul kui Karissa sõitis tööintervjuule, koges ta hoogu autoroolis, mis viis õnnetuseni. Õnneks vajas naine peale õnnetust vaid paari õmblust ja keegi teine viga ei saanud. Peale õnnetust soovitas perearst naisel neuroloogi juurde minna. Kuus aastat peale sümptomite tekkimist tehti talle elektroentsefalogramm (EEG), mis salvestab aju elektrilist aktiivsust. Tulemused näitasid, et naisel oli keskmiselt 20 osalist hoogu iga päev. Lõpuks diagnoositi tal epilepsia vorm, mis tekib menstruatsiooni ajal tekkivast hormoonide kõikumisest.

Kuigi naine sai lõpuks diagnoosi, ei saanud mure otsa. Ükski krambihoogude vastane ravim ei töötanud. Kui ravimid ei mõjunud kuue kuu jooksul, tehti naisele aju MRT uuring. Arstilt ei tulnud vastust kolme kuu jooksul, kuid hood läksid aina halvemaks. Kui naise ema arstile helistas selgus, et tulemused olid ilma neuroloogi nägemata arhiveeritud. Ilmnes, et naise sümptomeid oli põhjustanud hoopis ajukasvaja. Vähkkasvaja leiti vasakus otsmikusagaras, täpsemalt hipokampuse ja amügdala piirkonnas. See ajuosa kontrollib hirmu ja kõnet, mis seletas ka hoogude ajal kogetud kõnevõimetust ja hirmutunnet.

Eemaldati veerand ajust

Peale operatsiooni, kus eemaldati suur osa kasvajast, oli naisel raskusi sõnade moodustamise ja kirjutamisega. Kirurgid eemaldasid umbes veerandi naise ajust, mis tähendab, et ta ei parane kunagi täielikult. Siiski sai ta vabaks hoogudest  ja üheksa aastat hiljem pole kasvaja suurenemisest märku andnud.

Karissa usub, et kui diagnoosiks poleks läinud üheksa aastat, oleks ehk lõpptulemus parem. Naine soovitab alati otsida abi, kui ravi ei aita või sümptomid ei parane. Pole mõtet oodata, kuni midagi tõsist juhtub, et tõeliselt abi otsida, sõnas ta.