Kas probiootikumid võiksid pärineda aiast või apteegist?

Porgandimahl aitab samuti luua kõhus soodsat keskkonda. Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Probiootikumid on hea tervise jaoks elutähtsad ja eesootaval sügishooajal saab neid ise purki ja pudelisse laadida või toidulisandi kuurina end külmahooajaks ette valmistada.

Probiootikumid on kasulikud bakterid, mida saame teatud toitudest või toidulisanditest. Probiootikum tähendab «elu poolt» ning neil on kümneid kasulikke omadusi, mis aitavad meil hoida head tervist. Nii näiteks tugevdavad need immuunsust ja vähendavad põletikke, suurendavad vastupanuvõimet antibiootikumidele, aitavad ennetada ja parandada seedeprobleeme, alandada kõrget vererõhku, leevendada suhkurtõve, hoida allergiate eest, parandada naha, põie ja mentaalse tervisega seotud probleeme.

Proviisor Ene Jõgisoo sõnul on probiootikumid omal kohal nii terviseprobleemide ennetajana kui ka leevendajana, rääkimata üldisest organismi toetamisest. Tuntumate bakteritena, mida probiootilistest toodetest või toidulisanditest otsida, nimetab ta Lactobacillus casei, Lactobacillus rhamnosus, Streptococcus thermophilus, Bifidobacterium breve, Lactobacillus aciophilus, Bifidobacterium longum või Lactobacillus bulgaricus.

Milliseid toidud sisaldavad probiootikume?

Võtmesõna probiootikume sisaldavate toitude äratundmiseks on «fermenteeritud». Osa neist toitudest on meile ammused tuttavad lapsepõlvest, kuid paljud on meieni jõudnud tänu rahvusvahelisele toidukultuurile. Niisiis troonivad kasulike bakterite allikana hapendatud piimatooted hapupiim, keefir, jogurt; samuti on võimsaks probiootikumide kandjaks hapukapsas, hapendatud kurgid ja muud köögiviljad; musta või rohelise tee baasil valmiv kombucha; Jaapani miso, Korea kimchi; üle 70 protsendise kakaosisaldusega tume šokolaad; fermenteeritud sojaubadel põhinev Jaapani natto ja Indoneesia tempeh; oliivid soolvees ja teatud tüüpi juustud.

«Eesootaval hapendamise ajal võib fantaasial lennata lasta ja mitte piirduda vaid hapendatud kapsa või kurkidega. Kuidas kõlab hapendatult näiteks porgand tšillihelvestega, türgi oad küüslaugu ja tilliga, küüslaugud oregano ja basiilikuga, peedid köömnete ja fenneliga, lillkapsas karri ja ingveriga?» küsib Jõgisoo. Hilissuvi on just suurepärane aeg endale looduslike probiootikumide valmistamiseks. Ja neid võib süümepiinadeta suurtes kogustes tarbida. Kasulike bakterite paljunemist soodustavad veel mitmed toiduained nagu pärmseeneekstrakt, vadak, merevetikad, porgandimahl, kapsas, peet, õun, petersell, seller, maapirn, küüslauk jne.

Kas toidulisandina või mitte?

Kui tahad olla kindel, et su keha saab kätte vajaliku hulga häid baktereid, siis tasub uurida proviisorilt apteegist toidulisandina müüdavate probiootikumide kohta. Jõgisoo sõnul tuleb probiootikumide võtmisele mõelda, kui on käimas või lõppenud antibiootikumikuur, minnakse soojamaareisile, esineb kõhulahtisus või muu mikrofloora probleemile viitav sümptom või kui ei olda kindel, et tarbitakse piisavalt probiootikumide rikkaid toiduaineid.

Mikrofloora probleemidest võivad märku anda seedehäired (kõhukinnisus või -lahtisus), kõhugaasid, soor, tupeseen, kõrvetised. Tekkida võib ka toidutalumatus või toiduallergia, ärritunud soole sündroom, samuti arvatakse, et ka akne, ekseem jt nahaprobleemid. Kui inimene ei saa oma toidust piisavalt häid baktereid või ta tarbib sageli suhkrut, ravimeid, alkoholi, nikotiini ja GMO-sid sisaldavaid toiduaineid, siis on soovitav teha regulaarselt probiootikumide kuure, et suurendada organismis heade bakterite osakaalu. Südameapteegi proviisor leiab, et ravi eesmärgil alustatud probiootikumide kuuri pikkus võiks olla keskmiselt paar nädalat. Profülaktiliste kuuride pikkus võiks olla umbes üks kuu. «Sügistalvisel hooajal võiks probiootilisi kuure korrata iga paari kuu järel,» leiab Ene Jõgisoo.

Kuidas probiootikume võtta?

Probiootikumid on imepisikeste elusorganismid, mille imendumist tuleb maksimaalselt soodustada. Siin kehtivad mõned rusikareeglid, millest tasuks lähtuda. Proviisor Ene Jõgisoo soovitab järgmist:

• Sõltuvalt tootjast on soovitused erinevad: kas enne sööki suure klaasi veega või söögi ajal. Võtmekohaks on vältida söömisel tekkiva maohappe mõju mikroorganismidele. Vesi peaks pakkuma kaitset neid kahjustada võiva maomahla eest. Samas soovitab suurem osa tootjaid probiootikume võtta koos toiduga, et tasakaalustada maomahlade mõju. Tuuakse välja, et toit sisaldab aineid, mis toidavad ja aitavad probiootilisi baktereid.
• Võta probiootikum võimalusel koos probiootilisi aineid sisaldava toiduga nagu keefir, jogurt, hapendatud kapsas, kurk jne. Nii viid korraga organismi suuremal hulgal häid baktereid koos nende paljunemiseks vajaliku materjaliga.
• Võta probiootikume juba nädal või paar enne reisimist eksootilistesse riikidesse ja jätka nende võtmist terve reisi aja.
• Ära võta probiootikume koos antibiootikumidega. Manustamise vahel peab olema kaks kuni kolm tundi, kuna antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Peale antibiootikumikuuri on soovitav jätkata probiootikumidega veel vähemalt kaks nädalat.
• Ära võta probiootikume kuumade jookide, söökide ning kohviga, vaid toasoojal temperatuuril. Probiootikumid paljunevad kõige paremini umbes 36-37 kraadi juures ehk meie kehatemperatuuril, liiga kõrgetel temperatuuridel head bakterid kahjuks hävivad. Samuti ei soovita probiootikume manustada happeliste ega gaasiliste jookidega.