Abivahendi ostmine või üürimine - mis on soodsam ja mõistlikum?

Invaru abivahendikeskuse klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido

FOTO: Abivahendikeskus Invaru

Ootamatu trauma, soov minna abivahendiga reisile või pikaajalised tervisemured tekitavad vajaduse õigete abivahendite järele. Aga millal tuleks eelistada abivahendi üürimist ja millal tasub see välja osta?

Abivahendikeskuse Invaru klienditeenindusjuhi Kadri Tiido sõnul tuleb abivajajate ja nende lähedastega üsna tihti arutada, millal on mõttekas abivahend üürida ja millal see välja osta. Näiteks praegusel suveperioodil meelitavad ilusad ilmad õue liikuma ja seetõttu tuntakse huvi ajutiste abivahendite vastu. Nende väljaostmise asemel tasuks pigem üürimise kasuks otsustada.
«Kui abivahendit vajatakse esimest korda, tekibki tihti segadus ja küsimus, mida teha. Eestlastele meeldib üldiselt millegipärast pigem see, kui asjad on nende omad - seda ka abivahendite puhul,» räägib Tiido. «Abivahendite puhul peame aga jälgima natuke teisi aspekte - tervisliku seisundi muutumist paremuse või halvemuse poole, laste puhul nende kasvamist ning ajaperioodi, mille vältel on abivahendit vaja. Samuti seab omad raamid riigipoolne soodustus abivahendite soetamiseks.»
Järgnevalt selgitab Tiido lähemalt, millal oleks mõistlik abivahend osta ja millal pigem üürida.
 
Millal üürida?
Abivahendi üürimine on mõistlik esiteks siis, kui tegemist on ajutise traumaga, millest taastumiseks on vaja liikumisel abi. Näiteks jalatraumade korral, kui on vaja kasutada karke, tugiraami või ka ratastooli, on üürimine kindlasti mõistlikum. Nii on kulu abivahendile madalam ja lisaks ei jää abivahend pärast kasutamist koju seisma. 
Näiteks jalatraumade korral võetakse tavaliselt umbes kaheks nädalaks kasutusele kargud, mille üüri hind selleks perioodiks jääb alla nelja euro.  Kui aga traumajärgselt on vaja kasutada näiteks kuu aja jooksul ratastooli, siis selle keskmine üürihind üheks päevaks tuleb kokku üle ühe euro.
Üüri kasuks tasub otsustada ka muutuva tervisliku seisundi puhul, mis ei ole seotud traumaga - näiteks eaka abistamisel, kelle vajadus abivahendi järgi võib tervise tõttu muutuda. Samuti annab üürimine eelise eakatele, kes ei tunne end uue abivahendi kasutamisel alguses kindlana, sest üüritud abivahendi saab lihtsasti sobivama vastu välja vahetada või tagastada. Eakate eeliseks on võimalus üürida abivahendeid riigipoolse soodustusega - nii peab eakas tasuma ratastooli üürides ühes kuus pisut üle kolme euro ja neljarattalise tugiraami puhul üle viie euro.
Abivahendite üürimine on mõistlik ka olukorras, kus lähedase tervislik seisund on muutunud ja vajab voodirežiimi. Sellisel juhul saab muuta abivajaja kodused tingimused mugavamaks nii üüritud hooldusvoodi kui ka potitooli abil. Täisfunktsionaalsusega elektrilise hooldusvoodi ühe kuu üürihind koos riikliku soodustusega on näiteks üle nelja euro. Sealjuures tagatakse nii voodi kui ka potitooli eelnev põhjalik hooldus ja desinfitseerimine, nagu ka teiste üüri-abivahendite puhul.
Samas eelistavad abivahendi üürimist ka paljud puudega laste vanemad, eriti just seetõttu, et lapsed kasvavad kiiresti ja nende igapäevased abivahendid on vaja jooksvalt suuremate vastu välja vahetada. 
Kindlasti oleks mõistlik üürida abivahend ka enne seda kui inimene soovib abivahendi endale välja osta. Sellisel juhul saab ta eelnevalt teada, kas saab sellise abivahendiga hakkama, kas abivahend sobib tema kasutuskeskkonda ja kas lähedased saavad tema abistamise ning juhendamisega hakkama. Kui selgub, et abivahend tegelikult ei sobigi, saab selle lihtsalt tagastada ja vältida sel viisil ebamõistlikke kulutusi. Kui aga inimene saab üüritud vahendiga iseseisvalt hakkama, tunneb ta end ka ostu otsust tehes kindlamini ja teab, et on maksnud abivahendi eest, mis sobib talle.
Üürida saab neid abivahendeid, mis on puhastatavad ja desinfitseeritavad ning ei ole mõeldud ainult personaalseks kasutamiseks. Nii on üle Eesti pidevalt üüris ligi 10 000 abivahendit. Kõik üüris olevad abivahendid läbivad enne järgmist omanikku põhjaliku puhastuse ja desinfitseerimise ning samuti kontrollitakse üle ka nende tehniline korrasolek.
 
Millal osta?
Teatud olukordades on mõistlik abivahend siiski ka välja osta - seda eriti siis, kui tegemist on personaalselt abivajaja jaoks valmistatud või tellitud abivahendiga. Sellisteks on näiteks ratastoolid, mida kohandatakse ja toodetakse spetsiaalselt abivajaja vajaduste järgi ja valmistatakse sellisel juhul nii-öelda rätsepatööna. Riikliku soodustuse saamiseks tuleb ratastooli ostmisel läbida esmalt erimenetlus.
Samuti on mõistlik osta abivahend välja olukorras, kus abivajaja tervislik seisund püsib pikemat aega muutumatuna ja abivahendi aastatepikkune kasutus teeb majanduslikult mõistlikumaks abivahend üürimise asemel välja osta. Nii näiteks on mõistlik ka kargud või tugiraam pikaajalise kasutuse korral hoopis välja osta.
Samas on mitmed abivahendid ka sellised, mida polegi võimalik üürida, vaid tuleb välja osta, Lisaks personaalselt kohandatud vahenditele kuuluvad nende hulka ühekordseks kasutamiseks mõeldud hooldusvahendid, alates abivajaja pesemiseks mõeldud kinnastest kuni voodihaigetele mõeldud spetsiaalsete lamatisi vältivate madratsiteni.
 
Riikliku soodustuse kasutamiseks ei tohi unustada vajalikke dokumente

Teatud abivahendeid saab nii osta kui ka üürida riikliku soodustusega. Riikliku soodustuse saamiseks on vaja abivajajal või tema lähedasel võtta abivahendikeskusesse pöördudes kaasa abivajajale väljastatud tõend või rehabilitatsiooni plaan, isikut tõendav dokument, isikliku abivahendi kaart, puuet või töövõime kaotust tõendav dokument (nt otsus, puudekaart, töövõimekaart vm) selle olemasolul ning 18-26-aastase õppiva noore puhul ka tema koolitõend. 

Tagasi üles