Näiteks arvavad teadlased, et üks põhjus, miks kilpnäärmevähi protsent on meeste hulgas kahanemas, kuid naiste seas pigem suurenemas, on regulaarne ja pikaajaline kokkupuude ilutoodetes leiduvate ohtlike kemikaalidega. Samuti seostatakse ilutoodetes sisalduvaid kemikaale naha-, maksa- ja rinnavähiga. Kõige levinumad kosmeetikas kasutatavad kemikaalid on parabeenid ja ftalaadid ning triklosaan.
Parabeenid on väga laia kasutusalaga ained, mis takistavad bakterite, seente ja mikroobide teket. Neid kasutatakse meigitoodetes, dušigeelides, šampoonides, deodorantides ja meigieemaldajates. Parabeenid jõuavad organismi läbi naha imendudes ning on organismis koeproovi teel tuvastatavad. Parabeenidel on östrogeeni ehk naissuguhormooniga sarnased omadused ning seetõttu võib sage kokkupuude suurendada rinnavähi tekkimise riski ning häirida hormonaaltasakaalu.
Ftalaate kasutatakse küünelakkides, lõhnaõlides, juukselakkides ja kehakreemides ning need häirivad tugevalt endokriinsüsteemi toimimist ja kujutavad erilist ohtu rasedatele, suurendades sünnidefektide riski. Samuti seostatakse ftalaate varajase puberteediga. Ftalaatide sisaldust ei ole alati tootel märgitud, eriti, kui tegemist on lõhnaõlidega, mille puhul ei märgita retsepti saladuses hoidmise huvides tootele kõiki koostisosi. Sellele vaatamata on teadlased teinud kindlaks, et ühes lõhnaõlis on keskmiselt 200–400 kemikaali, sh ftalaadid, ning et paljud neist on tervisele ohtlikud.
Triklosaan on bakterivastane aine, mida kasutatakse vedelseepides, hambapastades, pesugeelides, meigieemaldajates ja deodorantides. Triklosaan häirib kilpnäärme toimimist ja hormonaaltalitlust ning võib ärritada nahka ja hingamisteid. Triklosaan jääb aastate pikkuse kokkupuute järel organismi püsima ning seda on leitud näiteks rinnapiimas. Bakterivastaste kemikaalidega on seotud teinegi oht – n-ö superbakterite teke – bakterid kohanevad aine bakterivastaste omadustega ning ei allu enam selle mõjule.