Populaarsed ilutooted sisaldavad tervist hävitavaid aineid

Kosmeetikatooted sisaldavad mitmeid ohtlikke kemikaale. Foto: Shutterstock

Teadlaste hinnangul kasutavad naised keskmiselt 12–16 kosmeetikatoodet ehk 200–300 kemikaali päevas. Mitmed neist kemikaalidest võivad suurendada vähiriski, häirida endokriinsüsteemi toimimist, tekitada allergiat ning häirida aju tööd. Seetõttu on oluline jälgida pakendi infolehte, võimalusel eelistada apteegikosmeetikat ning teha teadlikke valikuid.

Näiteks arvavad teadlased, et üks põhjus, miks kilpnäärmevähi protsent on meeste hulgas kahanemas, kuid naiste seas pigem suurenemas, on regulaarne ja pikaajaline kokkupuude ilutoodetes leiduvate ohtlike kemikaalidega. Samuti seostatakse ilutoodetes sisalduvaid kemikaale naha-, maksa- ja rinnavähiga. Kõige levinumad kosmeetikas kasutatavad kemikaalid on parabeenid ja ftalaadid ning triklosaan.

Ohtlikud kemikaalid

Parabeenid on väga laia kasutusalaga ained, mis takistavad bakterite, seente ja mikroobide teket. Neid kasutatakse meigitoodetes, dušigeelides, šampoonides, deodorantides ja meigieemaldajates. Parabeenid jõuavad organismi läbi naha imendudes ning on organismis koeproovi teel tuvastatavad. Parabeenidel on östrogeeni ehk naissuguhormooniga sarnased omadused ning seetõttu võib sage kokkupuude suurendada rinnavähi tekkimise riski ning häirida hormonaaltasakaalu.

Ftalaate kasutatakse küünelakkides, lõhnaõlides, juukselakkides ja kehakreemides ning need häirivad tugevalt endokriinsüsteemi toimimist ja kujutavad erilist ohtu rasedatele, suurendades sünnidefektide riski. Samuti seostatakse ftalaate varajase puberteediga. Ftalaatide sisaldust ei ole alati tootel märgitud, eriti, kui tegemist on lõhnaõlidega, mille puhul ei märgita retsepti saladuses hoidmise huvides tootele kõiki koostisosi. Sellele vaatamata on teadlased teinud kindlaks, et ühes lõhnaõlis on keskmiselt 200–400 kemikaali, sh ftalaadid, ning et paljud neist on tervisele ohtlikud.

Triklosaan on bakterivastane aine, mida kasutatakse vedelseepides, hambapastades, pesugeelides, meigieemaldajates ja deodorantides. Triklosaan häirib kilpnäärme toimimist ja hormonaaltalitlust ning võib ärritada nahka ja hingamisteid. Triklosaan jääb aastate pikkuse kokkupuute järel organismi püsima ning seda on leitud näiteks rinnapiimas. Bakterivastaste kemikaalidega on seotud teinegi oht – n-ö superbakterite teke – bakterid kohanevad aine bakterivastaste omadustega ning ei allu enam selle mõjule.

Ohtlikud tooted

USA teadlased leidsid laialdase uuringu käigus, et iga uuringus testitud huulepulk sisaldas pliid. Pliid leiti populaarsete kosmeetikafirmade nagu L’Oreal, Avon, Revlon ja Cover Girl toodetest, kuid ka kallimate firmade nagu Dior ja M.A.C toodetest. Kõige suurem pliisisaldus oli L’Oreali huulepulkades. Plii on maakoores leiduv raskmetall, mis takistab aju normaalset toimimist ning võib põhjustada hormonaaltasakaalu kõikumist. Kokkupuude on ohtlik ka imepisikeste koguste puhul ning pikaajaline kokkupuude võib vähendada viljakust.

Huulepulgad võivad peale plii sisaldada ka selliseid metalle nagu kaadmium ja alumiinium. Neid ei ole firmadel kohustust koostisosade hulgas märkida, sest need esinevad toodetes teiste ainete osadena. Samuti on huulepulkadest leitud titaandioksiidi, mis esineb tavaliselt nano-osakese kujul. See tähendab, et aine võib läbida raku barjääri ning jõuda organismis siseorganitesse ning ka ajju. Nano-osakesed tekitavad organismis pikaajalist oksüdatiivset kahju.

Jumestuskreemi kasutatakse iga päev kaelal ja näol ning seetõttu tasub enne ostmist koostisosad hoolikalt läbi vaadata, sest võimalikud ohtlikud ained imenduvad läbi naha vereringesse. Vedelad jumestuskreemid sisaldavad mitmeid ohtlikke kemikaale: propüleenglükool, metüülparabeen, propüülparabeen. Need ained häirivad endokriinsüsteemi talitlust. Endokriinsüsteem on pea iga bioloogilise protsessi aluseks, seega võib häiruda aju ja närvisüsteemi töö, seedimine, vere suhkrusisalduse reguleerimine, munasarjade, ajuripatsi ja kilpnäärme talitlus. Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO raporti järgi on endokriinsüsteemi talitlust häirivad kemikaalid globaalne oht inimese viljakusele ning keskkonnale. Samuti leiti, et metüülparabeen reageerib organismis toidus ja plastis sisalduva kemikaali BPA-ga ning see kooslus vähendab rinnavähi ravi efektiivsust ning põhjustab tervete rakkude muteerumist.

Ilutööstuses on kasutusel üle 200 teadaolevalt endokriinsüsteemi tegevust häirivat kemikaali ning paljud koostisosad ning nende mõju inimorganismile on veel uurimata. Samuti on uurimata see, kuidas erinevad kemikaalid inimorganismis üksteisega reageerivad. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et loomkatsed ei ole parim viis kindlaks teha, kas mingi aine on ohtlik või mitte, sest inimese ja looma organismis ning laboris võivad ained reageerida erinevalt. Eelistada tasuks parabeeni- ja ftalaadivabu tooteid ning tutvuda enne toote ostmist koostisosadega.