Karmen Joller: Eestis on rohkem kui 80 000 patsienti, kelle perearst on üle 70-aastane
Noored perearsti eriala lõpetajad nimistut ei soovi

Perearst Karmen Joller oma kabinetis Kivimäe Perearstikeskuses.

FOTO: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Perearst Karmen Joller näeb, et praegused perearstide nimistute piirarvud on liiga suured ning enda kogemusest leiab, et mugav on töötada 1600 patsiendiga. Terviseamet lähtub arsti sõnul eelkõige patsiendi õigusest endale ise perearst valida ning pöörab vähem tähelepanu arsti koormusele ja töö kvaliteedile.

Mida suurem on perearsti nimistu, seda pikemad on järjekorrad ja seda kauem tuleb patsiendil vastuvõtu aega oodata, seletas Joller. «Minule ei meeldi lühemad kui 20 minutilised vastuvõtud, kuid kui on väga palju patsiente, teevad perearstikeskused ka 15 või 10 minutilisi vastuvõtte,» sõnas Joller.

Seaduse kohaselt tuleb perearstil võtta nimistusse kuni 2000 patsienti ning sealt edasi abiarstiga koos 2400. Joller on enda sõnul aru saanud, et 1600 patsiendine nimistu on selline, millega on hea töötada ja säilib ülevaade patsientide üle. «Isegi kui on mitmeid kroonilisi haigeid, kes vajavad palju tähelepanu, jõuab sellise koormuse juures arst oma patsiendid ära teenindada,» rääkis ta.

Inimesel on aga õigus valida endale perearsti. Kui patsient tahab kindlasti endale arsti, kellel on nimistus 1999 inimest ja kelle teeninduspiirkonnas inimene elab, siis on perearstil kohustus ta vastu võtta,  tõi Joller näite. «Kui arst aga keeldub, siis pöördutakse terviseametist, ähvardatakse järelvalvemenetlusega ning selle konflikti lõpuks peab arst selle patsiendi sageli siiski vastu võtma. Selline konflikti kaudu nimistusse lisamine kahjustab arsti ja patsiendi vahelist usaldussuhet. Lisaks tekib olukord, kus head ja töökad perearstid koormatakse üle ja nad põlevad läbi,» seletas ta. 

Hea tahte leppe järgi peaks terviseamet sellise patsiendi suunama pigem teise, samas teeninduspiirkonnas tegutsevasse ja väiksemasse nimistusse. Praegusel hetkel on meil olukord, kus üle 70-aastaste perearstide nimistutes on üle 80 000 patsienti, kes võivad igal hetkel oma arstist ilma jääda. Samal ajal on mitmeid perearstinimistuid, kus ei ole leitud uut arsti ega ka asendajat. «Kui noored perearstid tulevad residentuuri ja näevad, kuidas terviseamet perearstidega käitub, siis see ei julgusta neid nimistut võtma. Pigem lähevad nad erameditsiini, EMOsse või abiarstiks,» nentis Joller. Leian, et terviseamet tegeleb väga palju käesolevate probleemide lappimisega, kuid tuleks vaadata suuremat pilti ja ka pisut kaugemale, et probleemide teket ennetada ja et noored arstid, kes lõpetavad peremeditsiini residentuuri, siiski ka hakkaksid perearstina töötama.

Kommenteeris Agne Ojassaar, terviseameti tervishoiuteenuste osakonna nõunik:

Nimistute piirsuuruse sätestab seadus. Loomulikult on selge, et mida vähem on perearstil patsiente, seda rohkem tal iga inimese jaoks aega jääb. Nimistu piirsuuruse langetamine 1600 patsiendi peale on eesmärk, mille suunas soovivad liikuda nii perearstid kui riik, kuid praeguse süsteemi ja perearstide arvu juures pole see võimalik. Kõige olulisem on kindlasti see, et üksi patsient ei jääks arstiabita – selle nimel peavad pingutama nii riik kui perearstid.

Perearstide kõrge vanus on Eestis suureks probleemiks. Hetkel on meil 57 nimistuga perearsti, kes on üle 70 aasta vanad ning nende arstide nimistutes on kokku 88163 patsienti. See tähendab, et suur hulk arste võib otsustada lähiaastatel nimistust loobuda ning nende asemele on väga keeruline uusi arste leida. Arstide vähesus ja vanuseline koosseis on terviseameti jaoks suur mure, mida oleme korduvalt väljendanud ning pakkunud välja ka erinevaid lahendusi teenuse korralduse muutmiseks.

Tänase seisuga ei ole peremeditsiini residentuuri lõpetajate arv piisav, et rahuldada vajadust uute perearstide järele. Lisaks puudub peremeditsiini residentuuri lõpetajatel motivatsioon asuda tööle maapiirkondadesse. Sellel, miks noored ei soovi perearstina maapiirkondades töötada, on väga mitmeid põhjuseid alates perekondlikest (elukaaslasel ei ole maal tööd, lastel ei ole võimalik käia huviringides) ja lõpetades sellega, et noor perearst ei soovi töötada üksinda, vaid kollektiivis. Samuti puudub noortel perearstidel soov siduda ennast konkreetse praksisega ehk asuda tööle nimistuga perearstina. Pigem kasutatakse võimalust töötada asendusarstina erinevate nimistute juures, haiglates jne.

Terviseametil on juba pikki aastaid praktika, et nõu küsivatel patsientidel soovitatakse pöörduda nende perearstide poole, kelle nimistud on väiksemad, et tagada patsientide ühtlasem jaotus perearstinimistute vahel. Samuti näitab terviseameti kodulehel olev perearstinimistute register nimistuid selliselt, et kõige ees on kõige väiksemad nimistud. Perearsti nimistu piirsuurus on sätestatud seaduse tasandil ning see võib olla kas 1200–2000 isikut või 2001–2400 isikut (juhul, kui ühe nimistu juures töötab 2 arsti).

Antud regulatsioon kehtib juba aastast 2013 ja terviseametil ei ole võimalik teha nimistu suuruse osas erandeid lähtuvalt perearsti vanusest vms. Perearst võib keelduda patsiente juurde võtmast, kui tema nimistu on täitunud (perearsti nimistus on juba vastavalt 2000 või 2400 patsienti) või kui patsient ei ela perearsti teeninduspiirkonnas. Seega on kõigil perearstidel, kelle nimistu on juba täitunud, õigus patsientide juurde võtmisest keelduda.

Vastavalt seadusele on igal patsiendil õigus endale ise perearst valida, kuid käesoleval hetkel on väga suur probleem selles, et patsientide nimistusse võtmisest keelduvad ka need arstid, kelle nimistus on väga palju vabu kohti. Tuleb arvestada, et tervishoiuteenuse osutamisel on patsient alati nõrgemas ja haavatavamas olukorras. Terviseameti arvates on täiesti lubamatu olukord, kus patsiendid peavad käima kuude viisi erinevates perearstikeskustes oma nimistusse võtmist palumas ning saavad järjest eitavaid vastuseid.

Tagasi üles