Maailma terviseorganisatsioon: Euroopas raporteeriti esimese poole aastaga 90 000 leetrijuhtumit

Kuna alla-aastaseid lapsi leetrite vastu ei vaktsineerita, siis ohustavad leetrid neid enim. Foto: Shutterstock

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil raporteeriti 2019. aastal rohkem leetrijuhtumeid kui viimase 13 aasta jooksul. Epideemia kurnab tervishoiusüsteeme, viib tõsise haigestumiseni ja surmadeni, seda paljudes maailma erinevates osades. Sel aastal on kolm korda rohkem leetrijuhtumeid kui samal ajal eelmisel aastal. Tõus on toimunud aastast 2016.

Enim juhtumeid on sel aastal esinenud Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Madagaskaril ja Ukrainas. Viimaste kuude jooksul on juhtumid Madagaskaril vähenenud, seda riikliku hädaolukorra raames toimunud vaktsiinikampaaniatõttu. Hetkel on suured haiguspuhangud Angolas, Kamerunis, Tšaadis, Kasahstanis, Nigeerias, Filipiinidel, Lõuna-Sudaanis, Sudaanis ja Tais. Suurimad puhangud esinevad riikides, kus esineb praegu või on varasemalt esinenud vähe vaktsineerimist. Paljud inimesed on seetõttu haigusele haavatavad.

Samal ajal on puhanguid ka riikides, kus riiklik vaktsineerimistase on kõrge. See tähendab, et ei esine ühtlast vaktsiinidega kaetust. Kogukondade, geograafiliste alade ja vanusegruppide vahel on ses osas erinevusi. Kui on piisav hulk mitteimmuunseid inimesi, kes on vaktsiinidele eksponeeritud, võib see kiirelt levida.

Ameerika Ühendriikides on viimase 25 aasta suurim arv leetrijuhtumeid. WHO Euroopa regioonis on raporteeritud ligi 90 000 juhtumit, seda selle aasta esimese kuue kuu jooksul.  See ületab kogu 2018. aasta juhtumid (84 462).

Inimesed ei vaktsineeri erinevatel põhjustel. Neil ei pruugi olla ligipääsu vaktsiinidele, neil võib olla valeinformatsioon vaktsiinidest või madal teadlikkus vaktsineerimise vajalikkusest. Leetrid on kahe vaktsiiniannusega ennetatavad. Tegu on turvalise ja väga tõhusa vaktsiiniga. Kindlustamaks leetrite leviku peatamist on vaja suuremat vaktsiinide katvust - 95 protsenti riiklikult ja kogukondades.

2019. aasta juulis avalikustatud WHO ja UNICEF-i andmetel on 86 protsenti lastest saanud esimese leetrivaktsiini annuse ja 69 protsenti teise. See tähendab, et umbes 20 miljonit last ei saanud oma vaktsiiniprogrammi kaudu 2018. aastal vaktsiini. WHO julgustab kõiki kontrollima, et nende vaktsiinid on ajakohased, seda eriti enne reise.

Kõik kuue kuu vanused ja vanemad peaksid olema enne leetripuhanguga riiki reisimist leetrite vastu kaitstud. Soovitatav on vaktsiinid teha vähemalt 15 päeva enne reisi. Oma vaktsiinide kohta saab infot näiteks enda perearstilt. Eestis vaktsineerimise kohta leiab rohkem infot eesti.ee ja Terviseameti kodulehelt vaktsineeri.ee. 

WHO andmeid vaadates tuleb arvestada, et teatud hulk praeguseid juhtumeid puudutavatest andmetest jõuab nendeni viivitusega. Juhtumite tegelik arv on raporteeritust kõrgem, kuna raporteerimine ei ole ideaalne. WHO hinnangul raporteeritakse vähem kui üks juhtum kümnest. Surmade andmed pärinevad 2017. aastast. Toona esines hinnanguliselt 6,7 miljonit leetrijuhtumit ning 110 000 surma. Andmed põhinesid 173 330 raporteeritud juhtumil.