Eesti mehed haigestuvad sellesse vähktõppe keskmisest rohkem

Suitsetamine on peamine kopsuvähi riskitegur.

FOTO: anan kaewkhammul / PantherMedia / anan kaewkhammul

Rahvusvahelise vähiuuringute instituudi GLOBOCAN 2018. aasta hinnangu järgi on Eesti meeste kopsuvähihaigestumus suurem Euroopa keskmisest näitajast.

Kopsuvähk on maailmas peamine vähisurmade põhjus meestel ja sageduselt teine vähisurmade põhjus naistel, moodustades vastavalt 22 protsenti ja 14 protsenti kõigist vähisurmadest. Eestis suri 2017. aastal kopsuvähi tagajärjel 474 meest ja 165 naist, mis moodustas vastavalt 23 protsenti ja 9 protsenti kõigist vähisurmadest. Euroopas tervikuna on täheldatud kopsuvähisuremuse vähenemist meestel ja suurenemist naistel.

Alates 1970. aastatest kuni 1980. aastate teise pooleni – ajal, mil riiklik tubakapoliitika ja vastavad rahvatervishoiumeetmed puudusid – suurenes kopsuvähihaigestumus Eestis nii meestel kui ka naistel. Hiljuti avaldatud uuringus käsitleti ajavahemikku 1985–2014, millesse jäid ulatuslikud sotsiaalsed, majanduslikud ja tervishoiukorralduslikud muutused, sh tubakaseaduse kehtestamine. Uuringu andmetel saabus meeste kopsuvähihaigestumuse tipp 1991. aastal. Järgneval perioodil vähenes haigestumus keskmiselt 1,5 protsenti aastas. GLOBOCAN 2018. aasta hinnangu järgi on Eesti meeste kopsuvähihaigestumus (51 juhtu 100 000 inimaasta kohta) mõnevõrra suurem Euroopa keskmisest näitajast (44 juhtu 100 000 inimaasta kohta).

Eesti kopsuvähi arengusuunad ei erine üldjoones teiste riikide vastavatest suundadest. Väärib siiski märkimist, et kui 1980. aastatel olid Eesti ja Soome meeste kopsuvähi haigestumuskordajad sarnased, siis Soomes algas langus tunduvalt varem (juba enne riikliku tubakapoliitika meetmete rakendumist) ja praeguseks on haigestumus seal peaaegu kaks korda väiksem kui Eestis.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad, et meeste seas oli igapäevasuitsetajate osakaal 2018. aastaks võrreldes 1990. aastate algusega vähenenud 46 protsendilt 23 protsendini, samal ajal kui Soomes algas vähenemine juba 1970. aastatel ja jõudis 2014. aastaks 17 protsendini. Eesti naiste seas ei ole igapäevasuitsetajate osakaal märkimisväärselt vähenenud (18 protsenti vs 13 protsenti) ja on praegu lähedal Soome vastavale näitajale (14 protsenti 2014. aastal).

Suitsetamine on kopsuvähi peamine riskitegur. Igapäevasuitsetajate osakaal Eestis on suurim madalama haridusega rahvastikurühmades. 2018. aasta tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas kõrgharidusega vastanutest igapäevaselt 8 protsenti, algharidusega vastanutest aga 30 protsenti. Kopsuvähihaigestumust mõjutab oluliselt vanus suitsetamise alustamisel. Rahvusvahelise tervisekäitumise uuringu andmetel oli Eesti 45 uuringus osalenud riigi seas kolmandal kohal, kui võrreldi koolilaste osakaalu, kes olid enne 13-aastaseks saamist suitsetanud. Seega peaks suitsetamise alustamise vältimine laste ja noorte hulgas ning naistele ja madalama haridusega rahvastikurühmadele suunatud spetsiaalsed meetmed olema riigi vähitõrje- ja tubakapoliitika prioriteetideks.

Tagasi üles