Perearst annab nõu: mida peab silmas pidama antibiootikume kasutades?

Enamasti määratakse patsiendile keskmise tugevusega antibiootikumid. Foto: Annebel Van den Heuvel / PantherMedia / Annebel Van den Heuvel

Suhtumine antibiootikumidesse jaguneb üldjuhul kahte leeri: osa inimesi näeb neis imeravimit, mille abil haigusest kiiresti võitu saada, teine osa aga on skeptilisem ja ettevaatlikum.

Antibiootikumidega seotud hirme ja valearusaamu kummutab portaalis Virtuaalkliinik Minudoc.ee perearst Sergey Saadi:

1. Antibiootikume kasutatakse valede haiguste vastu 

Arsti sõnul juhtub ikka, et patsiendid soovivad antibakteriaalset ravi haiguste vastu, mida antibiootikumid ei ravi, vaid võivad hoopis soodustada pisikute resistentsuse teket. Antibiootikumid ei ole efektiivsed viirushaiguste vastu. Seega iga kurgu-, kõrva- või neelupõletik ei vaja antibakteriaalset ravi. «Suure tõenäosusega paranevad need ise. Vaid siis, kui haigustekitajaks on bakter või tekib viirushaiguse tüsistus, vajab tervisehäire vastavat antibakteriaalset ravi,» seletas arst. 

2. Ravikuur lõpetatakse liiga vara

Mitte keegi ei soovi pikalt ravimeid võtta, see puudutab ka antibiootikume, seletas perearst. «Nende määramisel lähtume eeskätt haiguse iseloomust ja tekitajast, sõltuvalt sellest võib antibakteriaalse ravi kuur kesta 3-21 päeva või lausa mitu kuud. Kergemast kuseteede nakkusest on võimalik terveks saada kolmepäevase antibiootikumikuuriga, samas puukborrelioosi ravikuur võib venida mitmekuuseks. Arst võib tulla patsiendile vastu ja määrata lühema ravikuuri, kuid see pole hea lahendus terviseprobleemile. Lühendatud ravikuur ei pruugi olla sama efektiivne kui täiskuur,» rääkis Saadi. Enne, kui patsient otsustab ise oma ravikuuri lühendada olukorras, kus ta tunneb end paremini või tekivad kõrvaltoimed, soovitas Saadi kindlasti arstiga nõu pidada.

3. Kardetakse, et ravim on liiga tugev või liiga nõrk

Eelkõige pelgavad patsiendid kaht asja: kas määratakse ravi, mis ei aita, või määratakse liiga tugev ravim. Saadi selgitab antibiootikumide määramise protsessi lähemalt: «Sageli arvatakse, et arst määrab kohe väga tõhusa antibiootikumi, mis mõjub organismile halvasti ja selle asemele soovitakse «kergemat» varianti.

Tegelikult ei ole olemas «kergemaid» antibiootikume. Perearstikeskustes ja polikliinikutes töötavate haiglaarstide poolt määratavad antibiootikumid on kõik pigem «keskmise tugevusega», igal antibiootikumil on sõltuvalt annusest ja näidustustest oma nišš. Antibiootikume määratakse astmeliselt: alustatakse «esmasrea» antibiootikumidest ja vajadusel minnakse üle teiste bakteritega võitlevatele antibiootikumile, et katta kõikvõimalikud haigustekitajad. Teise võimalusena kirjutatakse hiljem välja kitsama toimespektriga antibiootikum, mis määratakse vastavalt haiguse iseloomule, võttes arvesse kaasuvaid haigusi ja teisi tarbitavaid ravimeid.

4. Kardetakse tundmatut ravimit

Saadi räägib, et mõned inimesed kardavad võtta tundmatu nimega ravimit ja nad paluvad määrata varem kasutatud antibiootikum, kuna eelmine kord kasutatud ravim mõjus hästi. Tegelikkuses ei pruugi praegused sümptomid olla eelmisel korral edukalt ravitud haiguse sümptomiteks, vaid nende taga võib peituda muu tervisehäire, mis ei vajagi antibakteriaalset ravi. «Kui arst siiski otsustab antibiootikumid määrata, võib ta lähtudes patsiendi terviseloost kirjutada välja kas juba eelnevalt tarbitud või muu toimeainega antibiootikumi,» ütles arst.

«Arvesse tuleb võtta ka seda, kui kiiresti ja millise annusega soovitakse efekti saada. Mõni antibiootikum pärsib vaid bakterite paljunemist ega hävita neid kohe, samas teine on otsese hävitava mõjuga. Tõhusamad antibiootikumid sisaldavad tavaliselt mõlemat toimet,» seletas Saadi. Siin mängib rolli antibiootikumide resistentsuse profülaktika, mille raames ei soovitata määrata kahte järjestikust antibiootikumikuuri sama ravimiga. Kuid ka sellele reeglile leidub erandeid.

5. Antibiootikumid tekitavad kõhulahtisust 

Antibiootikumide kasutamisel kardavad paljud kõrvalmõju ka kõhulahtisuse näol. «Tõepoolest, kõhulahtisust võib esineda 5-30 protsendil antibakteriaalset ravi saanud patsientidest.» nõustub Saadi. «Riskigruppi kuuluvad eakad vanuses 65+ ja immuunsüsteemi talitluse häirega inimesed (lamavad haiged ja need, kes on põdenud vähkkasvajat, autoimmuunhaigusi, HIVi vms). Kergekujuline kõhulahtisus võib mööduda kuuri lõpus ilma ravita.»

Raskekujulist kõhulahtisust võib tekitada ohtlik bakter Clostridium difficile, mis hakkab paljunema siis, kui võetav antibiootikum hävitab soolestiku mikroflooras häid baktereid ning laseb halbadel paljuneda. «Sel juhul võib arst määrata teise toimeainega ravimi, tellida roojaproovi või suunata patsiendi nakkushaiglasse. Mõnel juhul leevendavad probiootikumid antibiootikumide võtmisest tingitud kõhulahtisust,» andis Saadi nõu. «Kindlasti peaks pidama ka dieeti nagu kõhulahtisuse puhul ikka (nt. kuivikud, riis, õunapüree, banaanid) ja tarbida rohkem vedelikku. Raskekujulise kõhulahtisusega tuleb pöörduda EMOsse.