TÜ teadlased: kanepi tarvitamine kriitilistel eluetappidel tekitab suuri terviseriske

Kanep võib anda tõuke esmapsühhoosiks. Skisofreeniahaigete eluiga on teatavasti ka 25 aasta võrra lühem kaaskondlaste omast. Foto: Jan Mika / PantherMedia / Jan Mika

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasutab kanepit umbes 147 miljonit inimest ehk 2,5 protsenti maailma rahvastikust. Maailma populaarseim meelemürk ei ole võõras ka eestlastele. Ent Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorid Eero Vasar ja Mihkel Zilmer rõhutasid saates «Kuue samba taga», et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju.

Eesti rahvaarv on väike ja seepärast võib kanepi tarvitamine hakata ühiskonnale tõsiseid sotsiaalmajanduslikke probleeme juurde tekitama.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste väitel sõltub kanepi tekitatud tervisekahju või haigusliku probleemi ulatus kahest peamisest tegurist. Üks neist on kanepitarvitaja iga, teine aga tarvitamise sagedus, kestus ja aine kogus.

Rase riskib loote väärarengutega

Inimese füsioloogia professori Eero Vasara sõnul avaldub näiteks kanepi suitsetamise mõju kõige enam inimelu kriitilistel perioodidel. Esimene neist on looteiga. Kui lapseootel ema suitsetab kanepit, võivad selle tagajärjeks olla nii loote arenguhäired kui ka raseduse katkemine. Siiski on sel ajal oluline ka kõik muu, mida ema tarbib. Üsasisese perioodi taimetoitlus ja vähene kogus D₃-vitamiini võivad samuti olla lootele pahaendelised. Üks taanlaste uuring kinnitab, et nii nagu kanep, suurendab ka vastsündinute madal D₃-näit hilisemas elus skisofreeniariski kaks korda.

Noorukid võivad saada tõsised häired 

Teine kriitiline periood kestab 5.–20. eluaastani. Sel ajal algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. «Õhenemise eesmärk on vabaneda ülearustest sünapsitest, et moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega nagu kanep, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,» tõdes Vasar, tuues näiteks ameeriklaste uuringud, mille kohaselt piisab jäädavateks muutusteks ajus juba ühest-kahest kasutuskorrast.

Tõuge skisofreenia tekkeks

Kanepi tarvitamine soodustab esmapsühhoosi ja algfaasis skisofreenia teket. Pidevate kanepipruukijate ajus tekkivad muutused võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. «Võimalik, et inimesed, kes oleks jätnud nooruses kanepi tarvitamata, ei oleks vanemas eas ka haigeks jäänud. Eesti ühiskond kaotab igal aastal esmapsühhoosi tõttu 250–300 noort andekat inimest. See on peaaegu terve aastakäik meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilasi. Niisugune näitaja on ju Eesti riigi rahvaarvu silmas pidades suur ja hoiatav kaotus,» rääkis Vasar.

Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer lisas, et pidevatel kanepikasutajatel suureneb tarvitamise sagedus, kestus ja annuste hulk paratamatult. Seepärast saabub selliste inimeste esmapsühhoos kiiremini. «Austraalia teadlaste ülevaatest selgub, et kui tarvitada kanepit intensiivsemalt, vähemalt kaks või kolm korda nädalas, tekib esimene psühhoosihoog keskmiselt kolme aasta pärast. Siis ei tegeleta enam sõltuvusega, vaid tuleb mõelda, kuidas ravida psühhoosi. Ravi küll aitab, aga tekitab diabeedi ja metaboolse sündroomi tunnuseid, mis tähendab, et alguse saavad tõsised lisaprobleemid. Uuringud näitavad, et skisofreenikud elavad 25 aastat vähem kui nende terved eakaaslased. Kanepi tarvitamise tagajärgede eest maksab aga kogu riik. Eesti riigi rahvaarv on niivõrd väike, et siin kanepiga eksperimenteerida ei tasu.»

Intervjuud Eero Vasara ja Mihkel Zilmeriga Kuku raadio saates «Kuue samba taga», mis on osa rahvusülikooli 100. sünnipäevale pühendatud samanimelisest saatesarjast, saab kuulata siit.