Pikaajaline kokkupuude saastunud õhuga, eriti maapinnal oleva osooniga, võrdub paki sigarettide suitsetamisega päevas. Seda väitnud uuring leidis, et sarnaselt suitsetamisele võib õhusaaste ka kopsuemfüseemi tekitada.
Uuring: saastunud õhu sissehingamine võrdub tervisele paki sigarettidega päevas (1)
Teisipäeval ajakirjas JAMA avaldatud uuring on suurim omataoline, vahendab CNN. Uuring vaatas üle kümne aasta jooksul rohkem kui 7000 USA metropolides elavat inimest.
Osalejad olid vanuses 45-84 ja vaadeldud linnad Baltimore, Chicago, Los Angeles, New York City, St. Paul, Minnesota, Winston-Salem ja North Carolina. Õhu saasteainetest analüüsiti maapinnal olevat osooni, peenosakesi, lämmastikoksiidi ja musta süsinikku.
Kompuuteruuringud näitasid, et kõikide saasteainetega kokkupuude seostus kopsuemfüseemi tekkimisega. Haigus vähendab vereringes oleva hapnikku hulka ja tekitab õhupuudust. Enamasti seostatakse kroonilist tõve suitsetamisega. Teadlased näitasid kopsufunktsiooni vähenemist spiromeetri abiga, mis näitab, kui palju õhku suudab inimene maksimaalselt välja puhuda. Patsientide kopsud olid uuringu alguses terved.
Tugevaim seos emfüseemiga oli osooniga kokkupuutel, mis oli ühtlasi ainuke saasteaine, mida seostati lisanduvas kopsufunktsiooni languses.
Osoon ärritab ja tekitab põletikku kopsude sisepinnas, kui gaasi sisse hingame. See võib panna hingeldama, tekitada astmahooge ja teha meid vastuvõtlikumaks põletikkudele. Maapinnal olev osoon on see osa sudust, mida me silmaga ei näe. Aine on värvitu ning pärineb fotokeemilisest reaktsioonist päikesevalguse ja fossiilkütustest tulevate saasteainete vahel.
Kopsuemfüseemi sagenemise ulatus oli võrdlemisi suur. Kahju oli võrdne 29 pakkaastaga suitsetamises ja kolme aasta vananemisega. Ühe pakkaasta all mõistetakse paki sigarettide suitsetamist päevas ühe aasta vältel. Õhusaastet mõõdeti osalejate koduaadressidel. Osalejad olid samuti kaasatud suuremasse multietnilisse uuringusse, mis uuris õhusaaste mõju ateroskleroosile (MESA air). Peenosakeste ja lämmastikoksiidi kontsentratsioon vähenes uuringuperioodi jooksul märgatavalt, küll aga ei toimunud sama muutust osoonoga. Maapinnal oleva osooni tase hoopis tõuseb. Kuna osoon tekib ultraviolettkiirguse reageerimisel õhusaastajatega, siis kiirendavad seda protsessi kuumalained. Pole kindel millisel tasemel osooni hulk õhus oleks inimese tervisele turvaline.