Brasiilia president soovitab planeedi päästmiseks «üle päeva kakada»

Brasiilia president Jair Bolsonaro. Foto: ADRIANO MACHADO/REUTERS/Scanpix

Selle aasta jaanuaris ametisse asunud Brasiilia president Jair Bolsonaro soovitab planeedi päästmiseks «üle päeva kakada». Küsisime selle kohta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nooremteaduri Kätrin Karu kommentaari – milline ikkagi on tervislik soolesisu väljutamise sagedus.

Presidendi soovitus oli vastus ajakirjanikule, kes küsis, kuidas kombineerida põllumajanduse areng ja keskkonnakaitse. Nimelt on Bolsonaro saanud kriitikat Amazonase metsade maharaiumise hoogustumise pärast, mis oli juunis võrreldes eelmise aastaga 88 protsenti suurem. Ajakirjanik tsiteeris raportit, mille järgi on metsade maharaiumise ja põllumajanduse panus kasvuhoonegaasi efekti tervelt neljandik. «Piisab veidi vähem söömisest. Te räägite keskkonnareostusest. Piisab üle päeva kakamisest. See on parem kogu maailma jaoks,» ütles Bolsonaro.

Mida sellisest soovitusest arvata?

Küsimusele, kui tihti on tervislik soolesisu väljutada, vastab Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nooremteadur Kätrin Karu.

Soovitus vähem kakada võib kõlada küll keskkonnateemasid lahates edasiviiv, kuid meie tervise seisukohalt ei pruugi mõte soovitada kõhukinnisust nii kasulik olla. Toidu liikumise kiirus soolestikus varieerub tervetel inimestel võrdlemisi suures piiris. Neelamise järel jõuab toit makku, kus see võib seeduda kuus kuni kaheksa tundi – süsivesikuterikkad toidud kiiremini, rasvased ja valgurikkad toidud kauem. Maost edasi liigub toidumass peensoolde, kuhu avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad vajalikke seedeensüüme, mille eesmärk on toidumassi lagundada ja sealt saada kätte kehale vajalikke aineid. Peensooles veedab toidumass olenevalt inimese eripäradest ja toidu koostisest lisaks sama palju aega nagu maos. Peensoolest liiguvad inimese ensüümide poolt seedimata jäänud toiduosakesed edasi jämesoolde, kus toidumassi töödeldakse olenevalt inimesest kas keskmiselt 24-72 tundi või kauem. Seda osa seedeprotsessist viivad läbi jämesooles elavad soolebakterid ehk mikrobioota. 

Inimese tervise seisukohalt ei pruugi mõte kõhukinnisuse soovitamises nii kasulik olla. Foto: Shutterstock

Olenevalt soolestiku läbikäigukiirusest muutub väljaheite välimus ja kasulike bakterite kooslus meie sooles. Et määrata aega, mis kulub toidu liikumiseks läbi soolestiku ning tuvastada võimalikke seedehäireid, on kasutusel Bristoli skaala (ingl Bristol stool scale, lühendatult BSS). See on diagnostiline tööriist, mille abil kategoriseeritakse väljaheide ühte seitsmest kategooriast (1-7). Bristoli skaala põhjal oma väljaheite jälgimine on lihtne viis hinnata oma seedesüsteemi toimimist.

Bristoli skaala. Illustratsioon: John C. Bullas. Flickr.

Tervislikuks loetakse kakamise sagedust, mis jääb vahemikku kolm korda nädalas kuni kolm korda päevas. Kaka välimust seejuures peetakse ideaalseks Bristoli skaalal kolme-nelja juures ehk et kaka on kergelt välja pressitav, väljutamine ei ole valulik ning mass väljub ühtlase vorstina. 

Siin võiks nüüd igaüks vähemalt nädala-kaks oma kakat jälgida ning märkmeid teha, et veenduda, kas saame oma soole läbikäimisega rahule jääda. Statistika põhjal on vähemalt veerand täiskasvanud elanikkonnast hädas kõhukinnisuse või -lahtisusega ning paljudel on probleemiks vahelduvad äärmuslikud olukorrad. Kuna see ei ole teema, millest sõpradega lõunalauas rääkida, siis ei tulda tihti ilma jälgimiseta selle pealegi, et muretsemiseks võib põhjust olla, sest kakamise sagedus ja kaka kvaliteet on olnud aastaid ühesugune. Seega on kasulik aeg-ajalt kontrolli mõttes üles märkida oma kaka «kvaliteedinäitajad» et saada kinnitust, kas see, mis meist maha jääb, viitab tervislikule soole mikrobiootale ja heale sooletervisele.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse (TFTAK) teadlased kinnitavad samuti, et äärmused ei viita tervislikule soole mikrobiootale. Kui inimese toitumine on kiudainevaene ja kõhu läbikäimine aeglane (see tähendab, et kõht on tihti kinni, Bristoli skoor 1-2), siis võivad soolekoosluses võimust võtta roiskumisega seotud bakterid, kes toodavad oma elutegevuse tulemusena sooles ebamugavat gaasi ning toksilisi jääke. Vähene väljaheide ja pidev kõhukinnisus on seotud erinevate terviseriskidega nagu kolorektaalvähi, divertikuloosi ja hemorroididega. Vastupidisel juhul, kui kõhu läbikäimine on liiga kiire (see tähendab, et tegemist on kõhulahtisusega, Bristoli skoor 5-7), uhutakse kasulikud bakterid soolest välja ning mikrobioota ei jõua piisavalt kiirelt taastuda, et kehale vajalikke ühendeid toota – pooleldi seedimata toidumassis olev kasulik osa jääbki seedimata ning vajalikud vitamiinid, rasvhapped ja muud kasulikud ühendid kehale kättesaamatuks.

Vähene väljaheide ja pidev kõhukinnisus on seotud erinevate terviseriskidega nagu kolorektaalvähi, divertikuloosi ja hemorroididega.

Erinevaid häireid seedetraktis aitab ära hoida õiget tüüpi kiudainete tarbimine, mis normaliseerivad läbikäigukiirust. Kõige suuremat mõju omavad kiudained just äärmuslike BSS tulemuste korral ning väiksemat mõju normaalse läbikäigukiirusega indiviididel. Lisaks Bristoli skaalale on loomulikult veel muid näitajaid, mille puhul soovitame siiski peale esmast jälgimist arsti poole pöörduda. Seda eriti juhul, kui kaka värvus on väga helekollane või tumeroheline või kui täheldate väljaheites verd või tavalisest enam lima.