Elektroonilised mänguasjad pärsivad lapse arengut

Elektroonilised mänguasjad aeglustavad laste kognitiivset arengut. Foto: Shutterstock

Elektroonilised seadmed ja mänguasjad, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, võivad avaldada laste keeletaju ja kognitiivse võimekuse arengule negatiivset mõju. Traditsioonilised mänguasjad, nagu klotsid, pusled, nuputamismänguasjad ja raamatud seevastu mõjuvad laste arengule positiivsemalt.

Mida vähem on vanematel lastega mängimiseks ja suhtlemiseks aega, seda suurema tõenäosusega keskendub laps nutiseadmetest saadavale stiimulile. Elektroonilised mänguasjad mõjuvad väikelapse ajule väga stimuleerivalt – vilkuvad tuled, värvid ja helid hoiavad visuaalse ja auditoorse refleksi pidevalt töös, kuid ei arenda aju nii nagu traditsioonilised mänguasjad.

Teadlased korraldasid katse, milles osalenud lapsevanematele ja lastele anti koju kaasa kolme sorti mänguasjad: elektroonilised (lastele mõeldud sülearvuti ja nutitelefon), traditsioonilised (klotsid, kujundite ja värvide sorteerimise mängud) ja värviliste piltidega raamatud. Uuringud korraldati kodudes ning teadlased jälgisid lapsevanemate ja laste mängimist heli- ja videosalvestustest. Leiti, et need lapsevanemad, kes said koju kaasa elektroonilised mänguasjad, suhtlesid mängu käigus lastega märksa vähem. Nii lapse kui ka vanema tähelepanu ja pilk olid suunatud seadmele ning suhtlus oli teisejärguline. Lapsevanem kasutas märksa piiratumat sõnavara ning laps häälitses ja reageeris mängu ajal tunduvalt vähem. Samuti oli vähem dialoogi, küsimuste esitamist, fraaside kordamist ja silmsidet.

Need lapsed, kes mängisid traditsiooniliste mänguasjadega ning lugesid ja vaatasid raamatuid, jagasid oma tähelepanu lapsevanema ja mänguasja vahel võrdselt – lapsevanem oli aktiivne osa mängust. Nii laps kui ka vanem hoidsid rohkem silmsidet, jälgisid üksteise näoilmeid, suhtlesid verbaalselt ning kasutasid mitmekesisemat sõnavara (väikelaste puhul häälitsusi). Vahetu suhtlus arendab lastel empaatiavõimet ning suhtlusoskust – selliste mänguasjadega mänginud lapsed olid hilisemas eas aktiivsemad ning enesekindlamad suhtlejad ning tulid paremini toime ülesannetega, milles tuli lahendada erinevaid probleeme.

Traditsioonilised mänguasjad mõjusid positiivselt ka laste keeletaju arengule. Leiti, et selliste mänguasjadega mänginud lapsed saavutasid paremad tulemused nii keele kui ka vaimse võimekuse testides (probleemi lahendamine, analüüsioskus, loogika). Ühes uuringus jälgiti 11 000 lapse arengut kümne aasta jooksul ning leiti, et elektroonikat üle 6 tunni päevas kasutanud lastel esines aju struktuuris muutusi. Stiimuleid ja signaale vastu võttev aju piirkond oli neil lastel õhem ning teadlaste hinnangul võib see seletada vähenenud keskendumisvõimet ja tähelepanu hajumist.

Samuti on leitud seos liigse nutiseadmete kasutamise ja vähese füüsilise aktiivsuse vahel. Lapsed, kes mängisid üle kahe tunni päevas nutiseadmetega, olid vähem aktiivsed ka ülejäänud tegevuste vältel. Samuti arenesid aeglasemalt nende motoorika ja refleksid. Teadlased seostavad liigset nutiseadmete kasutamist ülekaalulisuse ja vähese füüsilise aktiivsusega ning Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võiks laste ekraaniaeg piirduda maksimaalselt kahe tunniga päevas. Lisaks leiti, et nutiseadmetest saadav intensiivne stimulatsioon mõjutab hilisemas eas söögiisu regulatsiooni ja enesekontrolli.

See ei tähenda, et nutiseadmed oleksid lastele kahjulikud, vaid seda, et kui lapsed keskenduvad liigselt vaid ühte sorti tegevustele, jäävad teised oskused selle kõrval arengult maha.