Uus-Meremaal on abort kriminaalkuritegu isegi vägistamise korral

Abort on olnud Uus-Meremaal seni keelatud.

FOTO: Phovoi R. / PantherMedia / Phovoi R.

Veronica kauane armsam jättis ta maha ja 21-aastane naine otsis lohutust üheöösuhtest vanema mehega. Seksi ajal läks katki kondoom. Ei aidanud ka järgmisel hommikul võetud SOS-tablett – kuu hiljem oli selge, et Veronica on rase. Aborti noor naine aga Uus-Meremaa seaduse järgi teha ei tohtinud, kirjutab CNN.

Uus-Meremaad peetakse progressiivseks paigaks, kus naistele anti hääleõigus juba 1893. aastal. Praegune riigijuht Jacinda Ardern on kolmas naissoost peaminister Uus-Meremaa ajaloos.

Abort on Uus-Meremaal aga endiselt kuritegu. Enne 20. rasedusnädalat tohib seal aborti teha vaid tingimusel, kui rasedus ohustab tõsiselt ema elu või vaimset tervist. Vägistamist või noorust ei loeta piisavaks aluseks abordi lubamiseks.

Pärast 20. rasedusnädalat muutuvad tingimused oluliselt – ebaseadusliku abordi teinud naine saab 200-dollarise trahvi. Kõik, kes ebaseaduslikku aborti võimaldavad, võivad minna 14 aastaks trellide taha.

Veronica, kes on praegu 30-aastane, oli hirmunud – tal võttis tervelt kuu, et saada luba abordiks. Kümnendal rasedusnädalal võitles ta ränga iiveldusega, nii et ei saanud käia ülikoolis. Sestap lõpetas ta õpetajaõpingud pool aastat hiljem, ja omakorda seetõttu ei leidnud keset kooliaastat tööd. Lõpuks läks ta välismaale.

«See muutis kogu mu elu,» tõdeb Veronica. «Tema oma mitte.»

Inforegistrite järgi teeb Uus-Meremaal elu jooksul abordi 30 protsenti naistest.

Valikuõigust toetavad grupid nendivad, et riigi 42 aastat vana seadus sunnib naisi hüppama läbi seadusrõngaste, põhjustades täiendavat emotsionaalset, füüsilist ja majanduslikku stressi.

Selle aasta alguses pani ÜRO inimõiguste nõukogu Uus-Meremaale ette, et nad eemaldaksid abordi kriminaalseadustikust.

Viimaks võib see juhtuda. Eelmisel nädalal läbis abordi dekriminaliseerimise eelnõu Uus-Meremaa parlamendis esimese lugemise.

Tagasi üles