Suur osa suhtlusest ja infovahetusest toimub tänapäeval nutiseadmete vahendusel. See hõlbustab info levimist ja tarbimist, kuid teadlsed hoiatavad, et liigne nutiseadmete kasutamine võib vähendada aju analüüsivõimet ning funktsionaalse lugemise oskust.
Nutiseadmed mõjutavad inimese vaimset võimekust
Uuringud näitavad, et inimesed kasutavad päevas nutiseadmeid umbes 2–6 tundi. Teadlaste hinnangul võib aga liigne ja pikaajaline nutiseadmete kasutamine mõjutada inimese vaimset võimekust ja mälu. Leiti, et sage nutiseadmete kasutamine võib mõjutada inimese võimet mõista pikemaid ja keerulisi tekste ning vähendada keskendumisvõimet.
Pennsylvania Ülikooli teadlaste katsest selgus, et inimestel, kes kasutavad päevas nutiseadmeid liiga tihti ja pikalt, esineb raskusi pikkade tekstide mõistmisel. Neil oli raskem keskenduda ning raskem mõista teksti tervikuna. Katses kasutatud tekstid olid struktureeritud nii, et igas lõigus oli mõte, mis oli osa teksti läbivast ideest, mille mõistmiseks tuli mõista iga lõiku. Leiti, et liigselt nutiseadmeid kasutavatel inimestel oli raskem info osi kokku panna. See viitab sellele, et liigse nutiseadmete kasutamise tagajärjel on inimestel vähenenud võime luua ja tabada seoseid, töödelda infot ning hoomata pikemaid tekste.
Samuti leidsid teadlased, et sage nutitelefonide kasutamine rikub une kvaliteeti ning sage stimulatsioon võib süvendada ärevuse sümptomeid. Seadmete ekraanidelt kumav sinine valgus vähendab unehormooni tootmist ja selle tõttu on inimestel raskem uinuda. Uuringus osalenutest vaid 45 protsenti magasid segamatult kuus tundi järjest, teised ärkasid kas sõnumite või teiste teavituste peale öö jooksul korduvalt üles. Katkendlik uni mõjutab inimeste vaimset võimekust ja energia taset järgmisel päeval.
Leiti ka seos mälu kvaliteedi ja nutiseadmete kasutamise vahel. Nutiseadmeid kasutatakse päeva jooksul läbivalt liikluses, tööl, kodus, lõunal, trennis ja kohtumistel, mis tähendab, et inimene peab korraga keskenduma mitmele asjale korrale. Tihti on ka nutiseadmete kasutamine ise mitmekülgne tegevus: korraga jälgitakse sotsiaalmeediat, sõnumeid ja uudiseid. See vähendab mälu talletumist, sest tähelepanu on jagunenud eri asjadele. Samal põhjusel on häiritud ka tähelepanuvõime ja keskendumisvõime – leiti, et inimesed saavad nuputamisülesannetega kehvemini hakkama ka siis, kui nende nutitelefon laual käe ulatuses on, sest teavituste peale tekib tungiv soov vaadata. See vähendab inimese võimet tööl või õpingute ajal keskenduda ning mõjub negatiivselt produktiivsusele.