Maardu järve suplusvesi ei vasta normidele

Suplema minnes tuleks jälgida, kas rannal lehvib punane või kollane lipp. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Terviseamet tuvastas Maardu järve supluskoha veeproovides soole enterokokkide ja Escherichia coli mitmekordselt kõrgenenud tasemed.

Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektori Raul Sarri sõnul ületab viimaste analüüside kohaselt soole enterokokkide näitaja tulemus kvaliteedinormi ligi kolmekordselt. Uued analüüsid veekvaliteedi kohta võtab terviseamet sel nädalal, tulemused selguvad uuel nädalal. «Eelnevaga seoses soovitab terviseamet Maardu järves ajutiselt mitte supelda,» ütles Sarri.

Kuigi Maardu järve pole kohalik omavalitsus soovinud ametlikuks supluskohaks muuta, on tegemist populaarse vaba aja veetmise kohaga. Kokku jälgibki terviseamet suplusvee kvaliteeti nii kõigis avalikes supluskohtades kui ligi viiekümnes suplusvee seirepunktis, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas. Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Ametlikeks  supluskohtadeks loetakse rannad, mis on hooldatud ja korrastatud ning varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. Ohutu suplusala peab olema neis randades tähistatud, vetelpääste olemasolu ei ole nõutav. Kogu suplushooajal seiratakse sellises rannas suplusvee kvaliteeti, suplusvee kontrolli tulemused avaldatakse jooksvalt Terviseameti kodulehel. Sel aastal on ametlikke supelrandu Eestis ainult 50. Suplusvee analüüside ja supluskoha heakorra eest vastutab ametlikes randades supluskoha omanik või valdaja.

Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et kui suplusrannas lehvib punane lipp, pole suplemine ohutu. Suplusranna olukorraga tuleks kindlasti tutvuda enne supluskohta minemist. Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse ohu korral. Kollase lipu režiim tähendab supleja jaoks vette minekut omal vastutusel. Suplemiseks sobivaid veekogusid on Eestis tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid vaid ametlikes supluskohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded. Kõikides teistes veekogudes toimub suplemine inimese omal vastutusel.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda jooksvalt terviseameti lehel.