Kooliõde annab viis soovitust, kuidas hoida algaval kooliaastal lapse tervist

Vanemad peaksid lapse päevaste tegemiste vastu huvi tundma. Foto: Dmitriy Shironosov / PantherMedia / Dmitriy Shironosov

​Koolivaheaeg on peagi läbi ja taas kätte jõudnud aeg valmistuda uueks kooliaastaks. Audentese Erakooli kooliõde Zinaida Kendra jagab lastevanematele nõu, millele tuleks kooliks valmistudes ja algaval kooliajal tähelepanu pöörata.​

Leia lapse jaoks aega ja ole talle toeks​

Koolilapsi ootab ees uus kooliaasta ja taas tuleb harjuda igapäevase kindla päevakavaga. Esimese klassi lapsel on vaja omaks võtta suur koolimaja, koolipere, oma klassiruum, klassikaaslased, õpetajad kui ka harjuda pingis istumise, õpetaja kuulamise ja vaikselt olemisega. ​

​«Lapse jaoks on kõik uus ja võtab aega enne, kui ta kohaneb ning harjub koolielu ja uue elurütmiga. Sel ajal on esmatähtis, et vanemad oleksid oma lapsele toeks ning leiaksid oma kiire elutempo juures siiski aega, et temaga suhelda ja päevategemiste vastu huvi tunda,» rõhutab Kendra. «Läbirääkimine, usalduslik suhe vanematega ja teadmine, et lapsel on alati kodune toetus, loob turvatunde, mis on lastele elus toimetulekuks kõige tähtsam.»

​Vali lapse koolikott hoolega​

Kooliõe sõnul tuleks algklassilapsele koolikotti valides jälgida, et koolikott toetaks selga, seda oleks võimalik kinnitada ka kõhuümbert ning koti rihmad oleksid reguleeritavad. «Koolikott peab istuma keset selga ja ei tohi olla õlgadest kõrgemal ega vajuda allapoole tuharaid,» selgitab Kendra. ​

​Probleemiks võib saada ka koolikoti raskus. Eestis on kehtestatud piirmäärad, mis reguleerivad koolikoti raskust vastavalt lapse vanusele. Esimese kuni kolmanda klassi õpilase koolikott võib kaaluda kuni kolm kilogrammi. «Koolikoti raskust peaksid lapsevanemad kindlasti jälgima, kuna liiga raske koolikoti kandmine võib kasvueas tekitada lapsele kaela-, pea-, õla- ja põlvevalusid ning rühihäired,» rõhutab kooliõde. ​

Jälgi koolilapse juukseid​

Kendra sõnul toob iga sügis koolidele kaasa probleemi peatäidega. Täimuna ehk ting võib kammis või riietes püsida eluvõimelisena kuni kaks nädalat. «Tavaliselt on täid peas olnud mõned kuud, enne kui sügelemine märku annab ja tekib teadmine, et juustes elab keegi,» räägib kooliõde, kelle sõnul täid ei lenda ega hüppa, vaid levivad vahetu kontakti kaudu nakatunud inimestelt kas otse juustelt juustele, ühiselt kasutatud kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt, padjapüürilt või muudelt juustega kokku puutuvatelt ühiskasutuses olevatelt esemetelt. ​

​«Kõikide kooliõdede nimel palume lastevanematel kindlasti iga nädal hoolikalt kontrollida oma laste juukseid. Kui juustes elutsevad täid või tingud, tuleks apteegist soetada täitõrjevahendid, neid hoolikalt vastavalt juhendile kasutada ja haigestumisest teavitada ka kooliõde, kes saab kontrollida ka teiste laste juukseid,» paneb Kendra lastevanematele südamele.​

​Tervislikud eluviisid peavad algama kodust​

«Koolilapsel aitab tervena püsida piisav liikumine, sport, värskes õhus viibimine vähemalt kaks tundi päevas, hea meeleolu, pingevaba õhkkond, positiivne ellusuhtumine, piisav uneaeg (9-10 tundi), vee joomine ning mitmekesine ja tasakaalustatud toit,» tõdeb kooliõde, lisades et selles vallas on lastele suurimaks eeskujuks just vanemad. ​

​Kooliõde toonitab ka hommikusöögi tähtsust. «Laste pea- ja kõhuvalude sagedaseks põhjuseks on just söömata hommikusöögi tõttu tühi kõht.» Kendra lisab, et mõnikord võib süüdlaseks olla ka koolimineku ärevus või mõni muu kooliga seotud mure, mis väljendub valuaistinguna. «Sellisel juhul tuleb lapsega rahulikult rääkida ning püüda välja selgitada, kas ikka on tegemist tervisehäirega või on põhjused mujal. Sagedase kõhu- või peavalu korral tuleks aga kindlasti pöörduda perearsti poole,» rõhutab Kendra. Haiget last ei tohi saata kooli, vaid tuleks jätta kindlasti koju puhkama.  ​

​Nutiaeg olgu piiratud​

«Nutiseadmete osatähtsusega lapse elus tasuks olla tähelepanelik – arvuti ja telefoni kasutamine ei tohiks asendada kõiki muid tegevusi,» toob kooliõde välja. Veedab ju laps niigi poole oma päevast koolipingis istudes ning kodus arvuti või telefoni taga olles on laps taas sundasendis, mis kokkuvõttes mõjub halvasti nii lapse rühile, nägemisele kui ka arengule tervikuna. «Kõiges tuleks siiski püüda leida tasakaal ja olla ka siin ise lapsele eeskujuks,» sõnab Kendra. ​

Kooliõde kui lapsevanema koostööpartner​

Igas koolis on kooliõde, kes on oma eriala kvalifitseeritud spetsialist, kes hoolib koolilaste tervisest ning soovib, et osapoolte vahel toimuks igakülgne koostöö. Zinaida Kendra, kes on üks Tallinna Koolitervishoiu sihtasutuses töötavast 80st kooliõest, soovitab vanematel kindlasti kooliõega tuttavaks saada. «Soovitan lastevanematel saada tuttavaks oma lapse kooliõega ning salvestada endale kooliõe telefoninumber. Kui koolipäeva jooksul tekib õpilasel mingi terviseprobleem, peab kooliõde saama lapsevanemaga ühendust, et laps saaks õigeaegselt ja asjakohast abi.»​