/nginx/o/2011/12/20/884128t1h3320.jpg)
Alkohol toob välja inimeste varjatud omadused. Nii mõnelgi tavapäraselt vaoshoitud kodanikul hakkavad rusikad sügelema.
Keda viinakurat kurjaks teeb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määravaks võib saada inimese võime mõelda tulevikule. Impulsiivsed ning tagajärgede suhtes ükskõiksed mehed ja naised muutuvad alkoholi mõjul kergesti ründavaks, näitas Ohio ülikooli uurimus, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
«Inimesed, kes keskenduvad olevikule ega mõtle, mis tulevikus juhtuda võib, on agressiivsemad ka kainena. Purjusolek võimendab kallaletungisoovi veelgi, sest alkohol kitsendab tähelepanuvõimet,» selgitas autor Brad Bushman.
Ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology ilmunud uurimus põhines vabatahtlikega tehtud katsetel. Eksperimentides osales ligi viissada inimest, kelle keskmine vanus oli 23 aastat. Kõik katsealused olid sotsiaalsed napsivõtjad, kes ei öelnud lõõgastumiseks ära kokteilist.
Kõik osalejad täitsid küsimustiku, kus nad hindasid oma ettenägelikkust ja tuleviku planeerimise soove.
Seejärel jagasid uurijad katsealused kahte gruppi – ühele rühmale serveeriti viina apelsinimahlaga vahekorras üks viiele. Teised said mahlajooki, milles leidus ülivähe viina, kuid klaasiserv oli alkoholiga kokku tehtud, et jätta muljet kangest kokteilist.
Viinakokteili joonud katsealustel oli eksperimendi alguses keskmine alkoholitase veres 0,095 promilli, mis ületas katse lõpus 0,1 promilli. Kontrollrühma liikmetel oli veres alla 0,015 promilli alkoholi.
Agressiivsuse hindamiseks öeldi katseisikutele, et nad võistlevad pimesi samast soost inimesega ning teevad arvutil kiirusreaktsiooni testi. Võitja sai kaotajale anda elektrilöögi, määrates selle tugevuse.
Tegelikult polnud mingit vastast olemas. Katsealused mängisid arvutiga 34 korda ning umbes pooltel kordadel lasi raal neil võita. Kaotuse puhul said inimesed elektrilöögi, mis muutus iga korraga üha tugevamaks. Bushman jälgis, kas katseisikud vastasid samaga.
«Jätsime osalejatele mulje, et nende vastas on tõeliselt vastik tüüp, kes muutus üha julmemaks,» selgitas Bushman. «Ettenägelike inimeste agressiivsust alkohol ei suurendanud. Mida vähem katsealused tulevikule mõtlesid, seda rohkem soovisid nad kätte maksta. Eriti verejanuliseks muutusid sellised inimesed joobnutena,» lisas ta.
Mehed olid agressiivsemad kui naised. Seos alkoholi, käitumise ning isiksuseomaduste vahel oli mõlemal sugupoolel sarnane. Tulevikust mitte hoolivad naised muutusid napsitades kurjemaks.
Bushmani sõnul on katsetulemus hoiatav nendele inimestele, kes kipuvad hetkes elama. «Kui sa ei suuda oma tegude tagajärgedele mõelda, pea alkoholiga piiri,» ütles psühholoog.