Sisuturundus

Nahahooldusnipid, mis aitavad kloorivee kahjulikke mõjusid vähendada

FOTO: Unsplash

Veemõnud mõjuvad kehale ja vaimule turgutavalt – olles tavapärasest täiesti teises keskkonnas, tunneb keha end kergemana ja ka argimured näivad kaugemana. Apotheka Beauty iluekspert Riin Liplik selgitab, mida teha, et basseinivesi nahale ja juustele liiga ei teeks ning trenn või spaanauding ikka täie ette läheks.

Kloori on kogu aeg kasutatud ujulate vee puhastamiseks ja bakterite tapmiseks ning see on siiani selleks üks parimaid vahendeid. Samal ajal on see ka kemikaal, mis kahjustab pideva kokkupuute korral nii nahka, küüsi kui juukseid.

Kloori nimetatakse oksüdeerivaks aineks, ehk see soodustab vabade radikaalide moodustumist. Vabad radikaalid jällegi on tuntud kui molekulid, mis kahjustavad rakke, neis leiduvaid proteiine, lipiide ja DNA-d. Liiga palju oksüdeerumist võib põhjustada nahapõletikke, haigusi ja kudede vananemist. Kloorivesi mitte ainult ei eemalda nahast loomulikke niisutajaid ja õlisid, see hävitab nahas ka E-vitamiini ja rasvhappeid. Seepärast ei olegi midagi imestada kui basseinist välja tulles tunduvad nahk, küüned ja juuksed karedad ja haprad. Kui sellele tähelepanu pööramata jätta, võib ujulahooaeg halvimal juhul lõppeda ketendava naha, akneprobleemide, rabedate küünte ja õletaoliste juustega.

Mida peaks tähele panema kui hakata taas basseinivees sportimas või vaba aega veetmas käima? Esmalt soovitab Riin eeltööd teha ja valida võimalikult hea ventilatsiooniga ujula, sest mida parem on õhuvahetus, seda vähem pääseb ringlev aur juukseid ja nahka kuivatama. See on ka ainus asi, millesse enda kloori mõjude eest kaitsmisel ise otseselt sekkuda ei saa.

Teise sammuna soovitab Riin enne basseini minekut end kindlasti pesta. See on küll iga ujula ja veekeskuse olulisim hügieenireegel, aga aitab tegelikult ka organismil klooriveega hakkama saada – kui nahk ja juuksed on juba märjad, ei ima nad endasse nii palju kloorivett ning kahjustuvad vähem. Enne ujulat peaks end pesema nõnda, et kehale ei jääks ka dushiõli või shampooni jääke, mis basseinivette satuks ning sunniks puhastussüsteemil vette veelgi rohkem kloori pumpama.

Ka ujumismütsi kasutamine ujulas on pikemate juuste puhul kohustuslik, aga seda võiks teha ka lühikeste juustega inimesed, kuna müts kaitseb samuti edukalt juukseid klooriveega kokkupuutumise eest. Veekeskustes, kus ujumismütsi kandmine ei ole kohustuslik, tuleks juuksed võimalusel patsi panna, sest ka see aitab vähendada kloorivee juustesse imendumist.

Pärast ujumist või veekeskuses mõnulemist tuleb end taas korralikult pesta. Selleks tuleb kaasa võtta õrnatoimelised pesuvahendid ning pesta oma juuksed ja keha põhjalikult, et saada kehale jäänud kemikaalidest lahti. Pikkade juuste puhul soovitatakse lasta veel isegi kuni viis minutit läbi juuste voolata, et see uhuks ka kõik viimsedki klooriosakesed välja.

Pesugeelidest sobivad hästi uued BioNike Xsense dušigeelid, mis aitavad taastada naha pH tasakaalu, sisaldavad nahka pehmendavat glütseriini ja pantenooli ning on saadaval seitsme erineva hõrgutava lõhnaga. Mõnusad ja nahale leebed on ka Dr.Bronners vedelseebid, mis sisaldavad mitmeid taimeõlisid (oliivi-, jojoba-, kanepiseemne- ja kookosõli) ning moodustavad pesemisel eriti pehme vahu. Kuivale nahale sobivad hästi Avene TriXera pesemisgeelid, sest need sisaldavad termaalvett ja glütserüül oleaati aga ka ühendit nimega selectiose, mis vähendab naha reaktiivsust ja taastab naha kaitsevõimet.

Juuste pesemise järel tuleb kindlasti kasutada palsamit. Kõige parem on turgutada juukseid mõne sügavalt niisutava palsamiga nagu Platsenta palsam siidiproteiiniga, milles on ohtralt aminohappeid, platsentaekstrakt toidab ja tugevdab kuivi juukseid samal ajal kui siidproteiin muudab juuksed pehmeks. Tihti ujulas käies sobib hoolduseks BioNike Shine On Nutri palsam kahjustatud juustele. See sisaldab granaatõuna õli ja puuviljahappeid, mis niisutavad ja toidavad juukseid, palsamis sisalduvad silikoonid muudavad juuksed taas pehmeks ja säravaks.

Veel parem on juuste turgutamiseks kasutada juustesse jäetavaid vahendeid. Näiteks sobib suurepäraselt Klorane juuksehoolduskreem datlipalmi õliga, mis sisaldab rikkalikult nii rasvhappeid kui proteiine ning mis niisutab ja toidab juukseid, jättes need pehmeks ja siidiseks.

Kehakreemina võiks samuti kasutada sügavalt niisutavaid õliseid või võiseid tooteid ning kanda need nahale kohe pesemise järel, et lukustada nahka maksimaalselt niiskust. Hästi sobivad ka kehapiimad, millest võiks kasutada BioNike Body Hydraboost niisutavat kehapiima – see kaitseb vabade radikaalide mõju eest ning aitab neutraliseerida kloorivee kahjulikku mõju. Samuti sobib Babe Hydra Calm niisutav ihupiim, mis on rikastatud jojoba õliga, et tagada naha loomulik kaitsevõime ja niisutada nahka sügavuti.

Ka näonaha võiks pärast basseinivee mahapesemist õrna puhastusvahendiga üle käia, et seejärel oma tavapärane niisutusrituaal läbi teha. Kreemidest sobivad hästi sellised, mis sisaldavad C-vitamiini, sest seda peetakse üheks kloori neutraliseerijaks.

Veemõnude järgsete ilurituaalide juures tasub juuste eest hoolitsemisel vältida ka fööne, peenevahelisi kamme ja juukseharju, nende asemel on parem kasutada laiaharulist kammi ja lasta juustel rahulikult kuivada.

Jalaseene vältimiseks on ujulates ja spaades kindlasti vaja kasutada plätusid, samuti on mõistlik enne riietumist jalad seenhaiguste profülaktikaks mõeldud Cutasept Feet spreiga üle käia ning jalad seejärel hoolega ära kuivatada.

Tagasi üles