Toitumisteadlane: alumiiniumist ja teflonist toidunõudes on varjul tõsine oht tervisele

Alumiinium on neurotoksiline ja soodustab Alzheimeri teket.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Enamik inimesi on teadlikud tervisliku toitumise tähtsusest, kuid nii mõnigi ei tea toiduvalmistamiseks kasutatavate nõudega seotud ohtudest, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Aastate jooksul on toiduvalmistamiseks kasutatavate toidunõude valik suurenenud. Paljudes köökides võib leida roostevabast terasest, vasest. alumiiniumist, malmist, kuumuskindlast klaasist ja teistest materjalidest toiduvalmistamiseks kasutatavaid nõusid. Väga suur tähtsus on nende katmiseks kasutatavatel materjalidel.

Vaske, mida on kasutatud juba aastatuhandeid, hinnatakse eelkõige hea soojusjuhtivuse pärast, mis on ligi 20 korda suurem kui roostevabal terasel. Vask on väga väikestes kogustes inimorganismile vajalik, kuid suuremates põhjustab see mürgitust. See võib juhtuda, kui vasest nõudes valmistatakse happelisi toitusid. Seepärast kaetakse vasest nõud mõnest teisest metallist, näiteks roostevabast terasest või hõbedast kihiga. Vanemad vasest nõud võivad olla kaetud nikli ja tinaga, mis on ohtlik.

Neurotoksiline alumiiniumist pott

Paljudes peredes võib leida aastaid tagasi ostetud alumiiniumist potte, milles võib keeta küll kartuleid, kuid mitte hapusid toite, kuna siis satub alumiinium toitu. Alumiinium on neurotoksiline metall, mis kahjustab närvisüsteemi ning seda on seostatud ka Alzheimeri tõppe haigestumisega. Kaasaegsed alumiiniumist toidunõud on kaetud mõne kaitsva kihiga.

Üheks turvalisemaks toidunõude, eriti pottide, materjaliks on roostevaba teras. Viimase eeliseks on korrosioonikindlus ja vastupidavus puhastamisel. Roostevabast terasest valmistatakse ka praepanne, kuid nendel praadimisel kasutatakse õli.

Ahjus küpsetamiseks võib kasutada malmist emaileeritud nõusid, kuid turvalisem variant on kuumuskindlast klaasist nõud.

Toksiline teflon on viinud inimesi hauda

Kõige rohkem probleeme on tekitanud aga mittenakkuva kattega pannid, mida eelistatakse just seetõttu, et saab vähendada rasva kogust toidus. Aastakümnete jooksul oli kõige populaarsem teflon. Teflon on polütetrafluoroetüleenina (PTFE) tuntud kemikaali kaubamärgi nimi. Seda hakati tootma möödunud sajandi keskel. Perfluorooktaanhape (PFOA), tuntud ka kui C8, on üks keemilistest ühenditest mida kasutatakse tefloni valmistamisel.

2018. aastal valminud dokumentaalfilm „The Devil We Know“ räägib, kuidas USA keemiahiid DuPont varjas teflonit tootes aastakümneid selle tootmiseks kasutatava C8 ohtu inimeste tervisele. Tehas lasi reoveed kohalikku jõkke, mistõttu surid kalad ja kariloomad ning haigestusid inimesed ja surid enneaegselt. Tefloni jäägid visati tünnides merre, kui see aga avalikuks tuli, siis viidi need prügimäele. Filmi üheks peategelaseks on mees, kelle ema töötas rasedana Lääne-Virginias asuvas tefloni valmistavas tehases, mistõttu poeg sündis suurte näokahjustustega, näiteks puudus tal pool nina. Viieaastasena oli talle juba tehtud 30 näooperatsiooni. Täisikka jõudes otsustas ta koos kohaliku kogukonnaga selgitada kemikaali C8 ohtu inimesele. Uurimus kestis üle seitsme aasta ja selles osales ligi 70 000 kohalikku elanikku. Kui võrdluseks hakati otsima C8 vaba verd, selgus, et seda ei leitud, sest peaaegu kogu meie planeedi elanike veri oli saastunud. Lõpuks leiti see enne Korea sõda võetud sõdurite verepangast.

Selgus, et C8 joogivees põhjustab 6 rasket haigust, sealhulgas neeru- ja munandivähki ning rasedustoksikoosi. DuPont pidi maksma kahjutasu 16 miljonit dollarit, mis on naeruväärselt väike summa võrreldes ettevõtte 25 miljardilise aastase käibega.

Teflon ei ole enam ainult pannide materjal, vaid seda kasutab auto- ja lennukitööstus, seda võib leida torudes ja kaablites, vihmakindlates rõivastes, hambaniidis ja isegi mikropopkorni kottides. C8 on keemiliselt väga stabiilne ja arvatakse, et see jääb planeedile ka pärast seda, kui inimesed seal enam ei ela. Seda peetakse üheks tänapäeva suurimatest keskkonnakatastroofidest. 2013. aastal loobuti C8 kasutamisest tefloni tootmisel, kuid asendati see uue kemikaaliga GenX. Loomkatsed on näidanud, et ka see kemikaal on mürgine.

Kuidas valmistada ohutult toitu?

Kuna teflonil on halb maine, siis on püütud leida teisi mittenakkuvaid kattematerjale. Üks neist on tefal (polütetrafluoroetüleen ehk PTFE). Euroopa ja USA rahvatervise asutused on näidanud, et PTFE on inertne aine, millel pole tervisele mõju isegi allaneelamise korral.

Kahjuks võivad need mittenakkuvad katted kõrgel temperatuuril kuumutamisel laguneda ja eritada mürgiseid aineid. Et seda vältida, ärge kunagi soojendage tühja panni ja vältige kõrgeid temperatuure. Ostmisel valige raskem mittenakkuva kattega pann, mis soojeneb aeglasemalt. Enne pesemist laske pannil veidi jahtuda. Ventileerige oma köök.

Teadlased otsivad uusi mittenakkuvaid katteid, mis oleksid ohutud ja keskonnasõbralikumad. Populaarsust on võitmas keraamilised mittenakkuvate katetega pannid, mis on valmistatud tavaliselt alumiiniumist ning seejärel kaetud keraamilise kihiga, mis on valmistatud anorgaanilisest ainest, tavalisest ränist. Sol-gel tehnoloogia abil on saadud geel, mida pihustatakse pannile ja kuumutatakse. Pannid on ohutud kuni temperatuurini 450 kraadi. Kuid siingi võivad olla mõned ohud. Nimelt võivad mõned keraamilised katted sisaldada pliid ja kaadmiumi, mis võib sattuda toitu. Seda siiski mõnede Hiina ja Ladina- Ameerika toodete puhul. Euroopa ja USA toodete puhul seda ohtu ei ole. Kahjuks ei ole keraamilise kihiga toidunõud väga kaua kasutatavad, tavaliselt piirdub see aastaga. Neid peab pesema ettevaatlikult ja vältima mehhaanilist kahjustamist.

Kokkuvõtteks peab mainima, et kui ostate uue toiduvalmistamiseks kasutatava nõu, uurige enne, millest see on valmistatud ja kes on tootja. Järgige hoolikalt tootja poolt antud kasutamisjuhiseid. Teadke, et tavaliselt on kallimad nõud ka ohutumad.

Populaarne

Tagasi üles