:format(webp)/nginx/o/2018/11/20/11589892t1h1b1b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/25/12497743t1h7fcc.jpg)
Üle kolmveerandi (77%) Eesti elanikest ootab, et apteegid oleksid oma tegevuses sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust apteegiteenuse kohta.
Uuring: apteegireformiga kaasnevad muutused on Eesti inimestele meele järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aprillis jõuab lõpule viis aastat kestnud apteegireform, mille järel saavad Eestis apteeke pidada üksnes proviisorid. Praegu kuulub enamik apteeke veel ravimite hulgimüüjatele, kuid reform muudab apteegiteenuse ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatuks. Mõistagi peab inimeste jaoks olema ravimite kättesaadavus tagatud üle kogu Eesti,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Eesti Uuringukeskuse uuringust selgub, et üle kolmveerandi (77%) Eesti elanikest ootavad, et apteegid oleksid oma tegevuses (nt ravimite valik ja kaupade paigutus apteegis, toodete reklaam) sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. «See näitab, et inimeste jaoks ei ole apteek tavaline kauplus, vaid tervishoiusüsteemi oluline osa,» ütles Tanel Kiik. «Sõltumatu ja eeskätt patsiendi vajadustest lähtuv raviminõustamine aitab parandada nii arsti määratud ravi järgimist kui ravi järjepidevust. Õppinud proviisoritel on selles võtmeroll.»
Proviisorite sõltumatust ei pidanud oluliseks vaid 6% vastanutest. 96% küsitletutest leidis, et apteeker peab oma tegevuses lähtuma eeskätt patsiendi vajadustest nagu raviminõustamine ja vajalike ravimite kättesaadavuse tagamine.
Uuringust selgus, et ligi 60% Eesti elanike hinnangul asub nende elu- või töökohast ühistranspordiga või jalgsi liikudes kuni 15 minuti kaugusel üks kuni kolm apteeki ning neljandiku eestimaalaste elu- või töökoha läheduses on neid isegi rohkem. Mitte ühtegi apteeki pole veerandtunnise teekonna kaugusel 14% Eesti elanikel, sh ligi 50% väiksemates maa-asulates elavatel Eesti inimestel.
«Praegune apteegituru korraldus pole aidanud maapiirkondades apteegiteenuse kättesaadavust tagada ja sellega ei saa rahul olla. Meil on maapiirkondades ka suuremaid asulaid, kus apteegiteenus pole kättesaadav,» ütles minister Tanel Kiik. «Apteekide omandireformi lõpulejõudmine on eeldus, et võiksime tulevikus rääkida apteegiteenuse kättesaadavuse parandamisest maapiirkondades ja kavandada selleks näiteks täiendavaid toetusmeetmeid. Selleks peavad apteegid saama uuesti osaks tervishoiusüsteemist.»
Norstat Eesti AS omnibussi raames tehtud küsitlus 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike seas viidi läbi mais 2019. Küsitluse eesmärk oli uurida eestimaalaste hinnanguid apteegiteenuse kättesaadavusele ning ootusi apteegiteenusele.
2020. aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning enamusosalus kõigis apteekides peab kuuluma sõltumatutele proviisoritele.
Uuringu tulemused:
77% küsitletutest soovivad, et apteegid oleksid oma tegevuses ravimite hulgimüüjate huvidest sõltumatud.
96% küsitletutest leiavad, et proviisorid peavad lähtuma oma tegevustes patsientide vajadustest.
78% uuringus osalenutest pidas mõistlikuks apteekide arvu vähendamist suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu), kui see aitab tagada apteekide parema kättesaadavuse maapiirkondades.
Apteekide praegusest väiksemas arvus suuremates linnades enamasti probleemi ei nähtaks.
96% vastajatest pidas oluliseks, et apteegiteenus oleks kättesaadav ka maapiirkondades.
93% leidis, et apteegiteenus peaks maapiirkonnas olema kättesaadav ka väljaspool suuremaid asulaid.