Diabeet paneb nägemise ohtu

Diabeet kahjustab silma võrkkesta. Foto: /

Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus, mis võib ravimata jättes tõsiseid terviseohte põhjustada. Kuigi diabeet puudutab peamiselt ainevahetust, siis võib see mõjuda laastavalt ka teistele kehaosadele.

Teist tüüpi diabeet tähendab, et inimese pankreas ei suuda piisavalt insuliini toota, etveresuhkru taset kontrollida. Kõrge veresuhkru tase võib suurendada südamehaiguste ja insultide tekkeriski. Küll aga võib paljudele olla üllatuseks, et suhkruhaigus võib silmanägemist ohustada, vahendab Express. 

Võrkkest on silma tagaosas olev kiht rakke, mis on valgusele tundlikud ning muudavad valguse elektrisignaalideks. Signaalid saadetakse ajju, mis muudab need piltideks, mida näeme. Võrkkest vajab pidevat verevarustust, mida saab läbi väikeste veresoonte. Aja jooksul võib pidevalt kõrge veresuhkru tase neid veresooni kahjustada. Siiski on oht päevapealt pimedaks jääda väga väike, mistõttu on inimesel võimalik silmakahjustuse tekkimist aeglustada elustiili muudatustega ja veresuhkru taseme kontrollimisega.

Diabeetiline retinopaatia jaguneb kolmeks staadiumiks:

Varajase diabeetilise retinopaatia korral ilmnevad esimesed nähtavad reetina kahjustuse märgid: verevalumid, väiksed veresoonte laiendid ehk mikroaneurüsmid ja vereosiste leke kahjustatud veresoontest ehk eksudaadid. Selles perioodis nägemisteravus tavaliselt ei halvene.

Hilisem staadium ehk proliferatiivne diabeetiline retinopaatia: veresoonte sulguse tõttu jääb suur osa reetinast hapniku- ja toitainetepuudusesse. Seetõttu võivad silmapõhjas hakata vohama ebatäiuslikud uudisveresooned, mis lekivad tekitades silmasisest veritsust (klaaskeha verevalum) ja armkudet.

Makulopaatia ehk kollatähni kahjustus võib kaasneda mõlema staadiumiga või olla iseseisvalt. Maakul annab terava nägemise võime, mistõttu makulopaatia puhul võib teravalt nägemine, näiteks lugemine, olla oluliselt kahjustunud.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum