Kuidas stress meid paksuks teeb?

Kõrge stressitase paneb rohkem sööma ja energiat rasvana talletama.

FOTO: Miriam Dörr / PantherMedia / Miriam Dörr

Stressihormoon kortisool paneb inimesi rohkem sööma, vähem magama ning võib mõjutada ka keha insuliinitaluvust ja seeläbi tõsta kehakaalu.

See on tõenäoliselt ainevahetuse seisukohalt kõige olulisem hormoon kehas, sest justnimelt kortisool paneb keha energiat kinni hoidma ja ladestuma, selle asemel, et seda põletada, seletas Mount Sinai füsioloogialabori juhataja Avigdor Arad portaalis Popsugar

Keha muutub insuliinile resistentseks kui rakud lihastes, rasvas ja maksas ei reageeri veres tõusvale glükoosi tasemele hästi. Insuliiniresistentsus võib tekitada palju ainevahetusehäireid, sest tähendab põhimõtteliselt, et kehasisene suhtlus ei toimi hästi.

Igal inimesel väljendub insuliiniresistentsus erinevalt, kuid peamiselt tähendab see, et keha ei põleta energiat, siis kui vaja või ei hoia seda õigel moel kinni. Insuliiniresistentsus võib mõjutada rasva ja suhkru oksüdeerimist. Enamasti ladestab keha sel juhul liiga palju energiat. Insuliini resistentsuse puhul ei ole keha võimeline kohanema erinevatele energiaallikatele.

Terve keha võib kütuseks kasutada ükskõik mida. Näiteks, kui terve inimene sööb kõrge rasvasisaldusega toitu, hakkab keha rohkem rasva põletama. Kui sama inimene sööks kõrge suhkrusisaldusega dieeti, hakkaks keha suhkrut efektiivsemalt kasutama. Insuliiniresistentsusega inimeste keha ei ole enam energiaallikate kasutamisel nii paindlik ja efektiivne ning rohkem energiat säilitatakse rasvana.    

Tagasi üles