Psühhiaatrite koormust suurendavad patsiendid, kes vajaksid muud teenust

Paljud psühhiaatri poole pöördujad saaksid tegelikult abi vaimse tervise õe käest.

FOTO: oscar williams / PantherMedia / oscar williams

Psühhiaatrite seltsi juht Anne Kleinberg leiab, et patsient peaks psühhiaatri vastuvõtule pääsema üksnes läbi sõela, sest praegune süsteem raiskab niigi vähest ressurssi.

Anne Kleinberg.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

«Vanaaegne mudel, et inimene astub tänavalt ilma saatekirjata psühhiaatri vastuvõtule, peab muutuma, sest see on erakordselt suur ressursi raiskamine,» rääkis Kleinberg portaalile Med24 antud intervjuus. 

Sotsiaalhoolekande, õigussüsteemi, hariduse ja muude valdkondade ootused psühhiaatrite antavatele hinnangutele ja tõenditele on teine massiivne sisulise ravitöö ressurssi raiskamine, leidis Kleinberg. Tema hinnangul oleks vaja ootusi paindlikumaks kujundada. «Sarnaselt Põhjamaadega kasutame järjest enam psühhiaatri kõrval vaimse tervise õdesid või teisi spetsialiste, kelle abil saab psühhiaater keskenduda kitsalt sellele tööle, mida ainult arst oskab,» seletas psühhiaater.

Näiteks sotsiaalhoolekande osa lahendamise saab delegeerida psühhiaatri meeskondade sotsiaaltöötajatele. Ka ei pea arsti aega kulutama korduvale tervislike eluviiside soovitamisele ja nõuannetele, kuidas erinevate süsteemide vahel asju ajada, leidis Kleinberg.

«Psühhiaarit on vaja targa diagnostikuna ja sisuliste raviotsuste juures. Sõela puudumine saatekirja või triaaži näol maksab meile kätte, sest probleemi raskusaste, millega inimene oma tarkusest tahab psühhiaatri poole pöörduda, on varieeruv. Psühhiaater peaks olema viimase sõna ütleja, mitte see, kelle poole esimesena pöördutakse,» sõnas ta. On väga palju töid, mida psühhiaatri asemel teevad juba praegu vaimse tervise õed. Võimalik, et saatekirjast veel parem lahendus on kasutada triaaži tegemiseks senisest veelgi süsteemsemalt vaimse tervise õdesid, kes patsiendiga esimesena kohtudes hindavad ära abivajaduse määra ja kiiruse. 

Tagasi üles