EAÜ ja ERHL: ministeerium manipuleerib rahva arvamusega

Apteegireform on ukse ees.

FOTO: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) hinnangul on Sotsiaalministeeriumi esitletud uuringu näol tegemist katsega manipuleerida rahva arvamusega.

«Inimeste tähelepanu püütakse kõrvale juhtida tõsiasjalt, et Eestis ei ole piisavalt apteekreid, kes jaksaks täita tänaste apteekide kohale tekkivat tühimikku. Nn apteegireformi läbiviimise detailid ja selle rahastamine on täiesti läbi mõtlemata. 2020. aasta 1. aprillil lõplikult jõustuva reformi tulemusel ähvardab toimimise lõpetada ca 75–78 protsenti Eesti apteekidest,» sõnas EAÜ juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

«Sotsiaalministeerium tutvustas täna «uuringut», mille küsimused olid ilmselt suunava iseloomuga ja koostatud apteegireformi toetajate agendat abistavate jah vastuste saamiseks. Kõige triviaalsem tõdemus oli, et 96 protsenti küsitletutest leiavad, et proviisorid peavad lähtuma oma tegevustes patsientide vajadustest. See on ju iseenesestmõistetav ja ka juba täna tagatud ning seda ei pea rahva raha eest eraldi küsima. Sama hästi oleks võinud küsida, kas soovitakse rahu kogu maailmale, sest selliselt sõnastatud küsimusele ei saagi vastata teisiti kui üksnes jaatavalt. Kurb, et see veidrus telliti maksumaksja raha eest. Uuringu korraldajatele ei saanud olla teadmata, et seadustes on juba täna terve rida reegleid, mis näevad ette ravimivaliku sõltumatuse, meditsiinilise põhjendatuse ning et patsiendile peab soovitama soodsamaid ravimeid,» ütles proviisor Danilov.

«Kahjuks ei uuritud avalikkuselt, kas nad nõustuksid nn apteegireformiga, mille läbiviimist ja mõju ei ole sisuliselt hinnatud ning mille tulemusel võib ukse sulgeda kolmveerand kõigist Eesti apteekidest. Meenutame, et sotsiaalministeerium oli see, kes otsustas 2018. aasta varakevadel loobuda apteegireformi analüüsi koostamisest ja vastavate rakendusmehhanismide väljatöötamisest, milline kohustus neile tegelikult oli pandud seadusandja poolt. Täna näeme hämminguga, et sotsiaalministeerium on reformiks ettenähtud 5 aastase üleminekuaja tühjalt ära kulutanud, aga raiskab 23-ndal tunnil raha mingitele kummalistele PR suunitlusega uuringutele. Rahva tervisega soovitakse aga mängida sisuliselt ruletti, kuna mitte keegi ei tea, mis 01.04.2020 saama hakkab,» rõhutas proviisor.

Kummalist asjaajamise stiili näitab EAÜ ja ERHL hinnangul seegi, et uuringu tutvustamisele sotsiaalministeeriumis jäeti kutsumata umbes 80 protsenti apteeke esindavad organisatsioonid, kes said pressürituse toimumisest teada viimasel hetkel ja praktiliselt juhuslikult. «Kelle huvides on selline asjade korraldus ja kas see näitab läbipaistvust ja objektiivsust ühes ametiasutuses?» jätkas Danilov.

«Tegelikkuses, nagu seesuguste manipulatsioonikatsete puhul ikka, kipub tõde olema vastupidine. 2015. aastal viis TNS Emor läbi uuringu, mille kohaselt pidas avalikkus Eesti kõrgeima väärtusega teenindusvaldkonnaks apteeke. Justnimelt neidsamu apteeke, millele täna püütakse ette heita «sõltuvust»,» sõnas Danilov. «See ütleb üheselt, et Eesti inimesed on meie apteegivõrgu ja pakutava teenusega väga rahul. Millist probleemi minnakse lahendama mastaapse reformiga, mis maksab riigile umbes veerand miljardit eurot ja mille riskid on täiesti läbi mõtlemata ning maandamata? Reformi pooldajate argument ravimivaliku kallutatusest hulgimüüjate apteekides on müüt, mida Ravimiamet pole arvukate kontrollide käigus tuvastanud. Apteek on juba seaduse järgi kohustatud tagama kõigi Eestis turustatavate ravimite saadavuse. Rahva tervise eest ei saa võidelda absurdsete müütide alusel, vaid lähtudes tõenduspõhisusest.»

ERHLi tegevjuhi Teet Torgo sõnul võib apteekide sunniviisil äraandmine kaasa tuua hoopis ravimihindade tõusu. «Ainult tänu apteekide ja hulgimüüjate seotusest tekkinud mastaabiefektile on riik senimaani pääsenud ravimihindade tõstmisest ja saanud aastaid hoida juurdehindlusmäärad alla riigi kehtestatud miinimumi. Üksnes mastaabisääst võimaldas investeeringuid teenuste arengusse ning lubas hoida ravimite ja teenuse kvaliteeti nii hulgimüügi kui ka apteegi tasandil,» rääkis Torgo. 

«Apteegiteenuse tänast väga kõrget taset kinnitavad ka Ravimiameti iga-aastased kontrollkäigud, kus on puuduseid leitud pigem just üksinda tegutsevate taustatoeta pisiapteekides,» lisas Torgo.

Tänaseid apteegi- ja hulgimüügiomanikke ühendavate ettevõtete nimel loodavad EAÜ ja ERHL, et riigil on veel piisavalt aega kõige hullema ärahoidmiseks. Ühingute esindajate arvates kaasneksid muudatusega arvamatud riskid rahva tervisele, apteegituru korraldusele, ravimite kättesaadavusele, patsientidele, apteekritele, apteekidele, kohalikele omavalitsustele ning riigile ja riigieelarvele ravimite kättesaadavuse tagamiseks vältimatult tekkivate kulude ja võimalike kahjunõuete näol. Nn reformi elluviimiseks riigile võetud viieaastane üleminekuaeg on jäänud kasutamata. Esialgu antud lubadustest ja kavadest hoolimata on patsiendid, apteekrid ja apteegid jäänud reformi eelõhtul omapead, leiavad EAÜ ja ERHL, ja et seda lünka ei suuda rahva arvamusega mängivad «uuringud» kahjuks küll kuidagi täita.

Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsia-alase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing, mis kaitseb apteekide ning apteegi töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õiguseid. Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Ühendusse kuulub hetkel 296 apteeki, teiste seas Terve Pere Apteek OÜ, Euroapteek OÜ, Pharma Holding OÜ (Südameapteek) ja BENU Apteek Eesti OÜ apteegid.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liitu kuuluvad Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad, kelle kaudu on esindatud üle 75 protsendi Eesti hulgimüügiturust.

Tagasi üles