Eesti esimene epilepsiaõde: inimesi huvitab, kas nad võivad lapsi saada ja autot juhtida

Palju esitatakse küsimusi ravimite koostoimete kohta.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

«Maailmas on epilepsiaõed küllaltki levinud, kuid Eestis varem selles valdkonnas õe iseseisvat vastuvõttu ei ole olnud,» selgitab Lidia Roolaid, kes on Eesti esimene epilepsiaõde.

Tartu Ülikooli kliinikum vahendab, et Roolaid on kliinikumis epilepsiaõena töötanud 2018. aasta algusest ja jätkab lisaks igapäevast tööd õena lastekliinikus ning osaleb ka neuroloogide vastuvõttudel. Õe iseseisvale vastuvõtule jõuavadki patsiendid neuroloogide suunamisel. Tihti kohtab Roolaid oma tulevasi patsiente juba üldpediaatria ja neuroloogia osakonnas viibimise ajal. «Mulle meeldib väga see töö – see on võimalus ennast arendada, edasi õppida ning töötada laste ja noortega,» sõnas Roolaid. 

Millist abi patsient epilepsiaõe vastuvõtul saab?

Epilepsiaõe vastuvõtule suunatakse patsiendid üks kuni kolm kuud pärast esmase diagnoosi saamist ning vastuvõtul nõustatakse patsiente nii ravimite, toitumise kui ka elustiili küsimustes. Vastuvõtul kaalutakse ja mõõdetakse patsienti ning suunatakse ta vereanalüüsideks laborisse, et määrata ravimi baaskontsentratsiooni organismis. Saan anda arstile märku uue retsepti või raviplaani muutmise vajadusest. Lisandunud on ketogeense dieedi nõustamine.

Mida patsiendid küsivad?

Väga palju on elustiili ja elukvaliteediga seotud küsimusi. Kas saan autot juhtida? Kas saan sporti edasi teha? Kuidas mõjuvad suitsetamine ja alkohol? Millised piirangud on elustiilile? 

Samuti muretsevad patsiendid oma tuleviku pärast. Kas ma saan ülikooli minna? Kas võin lapsi saada? 

Kolmandaks küsitakse ravimite ja nende kõrvalmõjude kohta. Kas pean iga päev ravimeid võtma? Kui kaua ravi kestab? Kui kaua kõrvalmõjud kestavad? Millised võivad olla kõrvalmõjud, kui patsient võtab veel teisi ravimeid?

Patsiendid ei tohi ravi omal käel pooleli jätta. Vahel on meil siin tõrksad teismelised, kes otsustavad, et nad ravimit enam ei võta. Neile tuleb selgitada kõrvaltoimeid ning aidata neil ravi algusperioodi raskused üle elada. Kui patsiendil ei ole kahe aasta jooksul olnud ühtegi epilepsiahoogu, siis on võimalik teda tasapisi ravilt maha võtma hakata.

Tagasi üles