Isikuomadus, mis võib eluea tavalisest pikemaks muuta

Positiivne ellusuhtumine soodustas pikemat eluiga. Foto: Diego Cervo / PantherMedia / Diego Cervo

Positiivne suhtumine teeb elamise kergemaks. Uuringus ilmnes, et optimistid naudivad ka märgatavalt pikemat eluiga.  

Esmaspäeval avaldatud uuring leidis, et kõige optimistlikumatel inimestel on keskmiselt 11-15 protsenti kõrgem eluiga, kui neil, kelle positiivne mõtteviis võõras on. Uuringus  kõige kõrgema optimismiskoori pälvinud katseisikutel oli samuti suurem tõenäosus elada üle 85 eluaasta, vahendab CNN. 

Tulemused jäid samaks isegi siis, kui võeti arvesse osalejate sotsiaalmajanduslikku staatust, terviseseisundit, depressiooni, suitsetamist, sotsiaalset seotust, kehva toitumist ja alkoholi tarvitamist. Bostoni meditsiiniülikooli uuring oli esimene, mis vaatles optimismi mõju erakordselt pikale elueale ehk üle 85-aastaseks elamisele.

Leiti, et kõige kõrgema optimismi tasemega naistel oli 1,5 korda suurem võimalus elada 85-aastaseks või vanemaks, võrreldes kõige vähem optimismi näidanud naistega. Meeste puhul tõstis positiivsus sama kõrge eani elamise tõenäosust 1,7 korda.

Kuidas optimistlik suhtumine kauem elada aitab?

Optimistlikkel inimestel kipub olema rohkem eesmärke ja enesekindlust nende elluviimisse. Eesmärkide hulgas võivad olla ka tervislikud harjumused, mis pikemasse eluikka panustavad. Varasemad uuringud on leidnud otsese seose optimismi ja tervislikuma toitumis- ja treeningkäitumise vahel, samuti seose parema südame tervise, tugevama immuunsüsteemi, parema kopsufunktsiooni ja madalama suremuse vahel. Wisconsin-Madisoni ülikooli psühhiaatriaprofessor Lewina Lee lisas optimismi kasulike külgedena suurema ärksuse, kaastundlikkuse, lahkuse ja eesmärgistatud elamise.

Kaksikutega tehtud uuringud on näidanud, et vaid 25 protsenti optimismist on programeeritud meie geenidesse. Ülejäänu on meie enda reageerimine väliskeskkonnale. Näiteks Tiibeti budistlike munkadega tehtud uuring leidis, et kümned tuhanded tunnid mediteerimist muutis jäädavalt munkade aju struktuuri ja funktsiooni. Samad teadlased uurisid välja, et ka 30 minutit meditatsiooni päevas kahe nädala jooksul toob ajju mõõdetava muutuse. Arvatakse, et sellised vaimsed harjutused muudavad aju funktsiooni ja struktuuri viisil, mis toetab positiivseid omadusi.

Lihtsad vaimsed harjutused positiivsuse kasvatamiseks

1. Kujuta ette parimat versiooni endast. Kujuta ette tuleviku ennast, kes on saavutanud kõik võimalikud eesmärgid, täitnud enda soovid ja lahendanud probleemid. Nüüd kujuta ette päeva sellises ideaalses tulevikus. 2011. aastal tehtud uuringus kasutati seda meetodit tudengitel, kes tegid harjutust 15 minutit nädalas kaheksa nädala jooksul. Nad tundsid ennast peale katset positiivsemalt ning head tunded kestsid edasi umbes pool aastat peale katse lõppemist.    

2. Pea päevikut positiivsetest asjadest, mis sinuga juhtuvad. Enamik meist suudavad otsekohe ette loetleda negatiivsed asjad, mis päeval juhtusid. Kui küsida, mis hästi läks võib inimene kohmetuda. Positiivsete asjade märkamine ja nende igapäevane üles kirjutamine päevikusse aitab oma mõtteviisi kujundada.

3. Praktiseeri ärksust. Selleks võib olla mediteerimine, enesereflektsioon või päeviku pidamine. Ka lihtsalt enda elus oluliste inimeste meeles pidamine on viis ärksama ja rohkem teadvustava ellusuhtumise arendamiseks. Nagu treeningugagi tuleb teadvelolekut praktiseerida regulaarselt, et aju heas vormis hoida. Tõendid näitavad aga, et tegu on tõeliste kasudega vaimsele ja füüsilisele tervisele.