/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/08/27/12503996t1hfecb.jpg)
Kui kunagi alustatud immuniseerimine on jäänud pooleli, kas peaks alustama otsast või asjaga lihtsalt jätkama?
Mida teha edasi, kui vaktsineerimine on jäänud pooleli?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nakkushaiguse vastu saab määrata laboris antikehi ja seeläbi, kas on vaja uuesti vaktsineerida või mitte, vahendab Virtuaalkliinik. Paljude vaktsiinide toime tekib kohe uuesti pärast uut annust, isegi kui eelmisest korrast on palju aega möödas või on kuur pooleli jäänud.
Selleks on näiteks ka puukentsefaliidi vastane vaktsiin, mida tuleb teha kolm annust määratud vaheaegade järel ja siis iga 3-5 tagant uuesti, olenevalt vaktsiinist ja inimese vanusest. Isegi, kui viimasest revaktsineerimisest on möödunud 10 aastat, siis Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) järgi võib taasalustada ühe vaktsiiniga, mitte kulutama raha kolmesele seeriale.
Hepatiit B vaktsiini puhul (tehakse olenevalt skeemist 3-4 doosi) võib jätkata ilma eelmist annust kordamata. Sama kehtib lastehalvatuse vaktsiini ja olenevalt inimese vanusest 3-4 doosi nõudva DTP (difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin) vaktsiini kohta.
Annustega ei pea otsast alustama ka pneumokokk vaktsiini, rotaviiruse, leetrite ja marutaudi, Dengue palaviku, mupsi, tuulerõugete vaktsiini korral.
HPV vaktsiini osas soovitab WHO, et kui alustatakse enne 15ndat eluaastat, siis saab jätkata ilma eelmist annust kordamata.