Inseneri sandistanud Alzheimeri tõbi osutus üllatuslikuks ravitavaks haiguseks

PM Tervis
Copy
Haigus aheldas endise inseneri ratastooli.
Haigus aheldas endise inseneri ratastooli. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Kui John Searle hakkas kukkuma ja mälu kaotama, arvas ta need olevat dementsuse varased märgid. Viimaks selgus, et tema sümptomeid põhjustas hoopis tihti diagnoosimata jääv, ajus rõhku tõstev hüdrotsefaalia – tuntud ka vesipea nime all.

Paar suve tagasi, 69-aastaselt, mõtles Searle, et ta elu on läbi – keha lakkas aegamööda töötamast, kirjutab BBC. Mehel oli põiepidamatus, raskusi kõndimisega, ta kukkus pidevalt ja asjad ei püsinud meeles. Endine insener oli tagasilanguse mustriga tuttav – ta õde oli surnud Alzheimeri tõvesse 50ndates eluaastates. Ta isa oli surnud dementsuse tõttu, olles veidi üle 80. Searle asus plaanima tulevikku, kus ta ei saa osaleda. 2018. aastaks vajas ta majast lahkumiseks ratastooli ja kodus ringi liikumiseks kõnniraami.

Arstid ei andnud talle lõplikku diagnoosi, mis meest vaid vihastas. Parkinsoni haiguse vastane ravi ei aidanud, Alzheimerit ei suutnud arstid lõplikult tuvastada.

«Enam ei olnud lootust. Istusin akna all ja vaatasin elu mööda minemas,» meenutab Searle.

Neuroloog Alfonso Fasano Toronto liikumishäirete kliinikust muutis ta elu, kui diagnoosis hüdrotsefaalia. Selle korral koguneb seljaajuvedelik aju vatsakestesse, mis on organi suhtluskeskused. Vedeliku koondumine võib kaasa tuua likumisprobleemid, mälu – ja mõtlemishäired, mida seostatakse tavaliselt Alzheimeri, teiste dementsuse vormide või Parkinsoniga.

Mehele tehti operatsioon, mille eesmärgiks oli ülemäärane vedelik eemaldada, nii et ajus saaks taastuda normaalne rõhk.

Aasta hiljem tunneb Searle, et on vana elu tagasi saamas. Ta mälu ja füüsis on paranenud. Mees treenib regulaarselt eratreeneriga jõusaalis ja käib jalutamas, et saada juurde võhma.

«Operatsioon annab ainult pool tulemustest. Ülejäänud on kinni mõttelaadis,» tõdeb ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles