Teadlaste sõnul on varsti võimalik eluiga ennustada vereprooviga

Vereproov võib varsti anda igavikulisi vastuseid. See annab ka ebameeldiva vastuse korral võimaluse oma seisundit parandada.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Võimalus teada tõenäolist eluiga võiks aidata arstidel paremini hinnata erinevate raviskeemide rakendamise kasu- ja kahjutegureid. Uue teadustöö kohaselt, mis uuris vere biomarkereid, on varsti võimalik ennustada elu pikkust.

Inimese viimasel eluaastal suudavad arstid tavaliselt öelda üsna täpselt, kui palju on patsiendil veel elada. Kuid seni on olnud võimatu anda hinnang kaugeleulatuvalt, ennustades potentsiaalset surma ette isegi viis, rääkimata kümme aastat.

Ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringus avaldatakse lootust, et praegu käsil olev teadustöö viib usaldusväärse oodatavat eluiga ennustada aitava abivahendi loomiseni. Tulevikus võib pakkuda veretest võimalust hinnata, kas inimene elab veel tõenäoliselt üle viie või suisa üle kümne aasta. Teadlaste arvates aitaks see arstidel teha olulisi ravi puudutavaid otsuseid. Näiteks võiks see pakkuda asjakohast informatsiooni, kas patsient on operatsiooni tegemiseks piisavalt terve, või aidata tuvastada need, kelle seisund vajab kõige kiiremat meditsiinilist sekkumist.

Testist võiks olla ka kasu kliinilistel uuringutel, kus teadlased saaksid hinnata, kuidas need mõjutavad surmariski, nii et selleks ei peaks ootama inimese surma.

Praegu annavad tervisest ja võimalikust elueast ülevaate vererõhk ja kolesteroolitase. Vanemate täiskasvanute puhul muutuvad need näitajad aga kasutuks, kuna üle 85-aastaste puhul on kõrgem vererõhk ja kolesterool seotud hoopis madalama suremusega.

Bruneli ja Leideni ülikooli teadlased on tuvastanud veres ainevahetuse biomarkerid, mis on seotud suremusega.

Teadlased leidsid pärast mahukaid analüüse, et 14 biomarkerit annavad usaldusväärse ülevaate potentsiaalsest elueast. Kõrgem histidiini, leutsiini ja valiini kontsentratsioon on seotud madalama suremusega.

Kõrgem kontsentratsioon glükoosi, laktaati ja fenüülalaniini veres seostub aga hoopis suurema surmariskiga.

Populaarne

Tagasi üles