«Kui esmapilgul võiks eeldada, et suurem kogus sissehingatud hapnikku võiks olla organismile kasulik, siis tegelikult on ohtlik igasugune muutus – ohtlik on ka hapniku tõus sissehingatavas õhus ehk hüperoksia ehk oxygen bar ehk hapnikubaar,» selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku arst Ülle Ani.
Ani selgitab, et organism vajab elu säilitamiseks hapnikku, kuid seda väga täpse kontsentratsiooniga. Evolutsiooni käigus on jäänud ellu organismid, kes atmosfääri tingimustes saavutavad vajaliku hapniku taseme enda organites. Atmosfääris on hapnikku 21 protsenti. «Kopsud on väga võimekad, suutes edastada hapnikku verre nii, et veres olev hemoglobiin peab küllastuma hapnikuga 95–99 protsenti,» kinnitab arst, et keha on juba kohastunud võimaldama enda jaoks vajalikku.
Hapnikuradikaalidega kaasnevad kahjustused
«Hapniku sissehingamisel suuremas kontsentratsioonis kui 21 protsenti avaldub hapniku toksiline toime kudedele,» tähendab Ani. Enamus toksilisest toimest on seotud kudedes hapniku aktiivsete radikaalide vabanemisega. «Aktiivsed hapnikradikaalid tekivad ka haiguste, näiteks gripi või muude hingamisteede infektsioonide korral, mis ongi kudede kahjustuse põhjustajad. Teame, et väga äge haigus võib põhjustada ägeda organpuudulikkuse, mis on eluohtlik seisund. Krooniline kahjustus põhjustab aeglase, märkamatult kulgeva kudede kahjustuse ehk kiirema vananemise – näiteks väliselt võib märgata naha elastsuse kadu, kuid aju, kopsude ja südame vananemist me silmadega ei näe!»
Ani lisab: «Hapnikradikaalid põhjustavad enamasti esmased kaebused kesknärvisüsteemi poolt ja tekivad iiveldus, pearinglus, peavalu ja nägemise häire (viimane on seotud reetina kahjustusega), neuropaatia (närvi kahjustusel tekkiv näiteks käte- ja jalgade tundetus), paralüüs (lihaste nõrkus) ja krambid.»
Verevarustuse vähenemine südames ja ajus
Hüperoksia põhjustab ka veresoonte ahenemise ja sellega seoses väheneb aju verevarustus. «Isegi hapniku kerge liia korral tekib aju hallaine verevarustuse vähenemine,» räägib arst.
Lühiajaline liigne hapnik põhjustab veresoonte ahenemise tõttu ka südame löögisageduse ehk pulsi aeglustumise, südame löögimahu vähenemise ja südame «pumba töö» nõrgenemise.
Liigse hapniku tingimustes tekib kopsukahjustus veel seoses lämmastiku kontsentratsiooni vähenemisega – lämmastiku abil hoitakse kopsud alati avatuna. «Kui sissehingatavas õhus on hapniku kontsentratsioon kõrgem, jääb lämmastiku kontsentratsioon järjest väiksemaks, kuni ei piisa enam kopsude avatuna hoidmiseks. Selle tagajärjel vajuvad kopsud kokku, ehk tekib atelektaas – sellisel juhul õhk ei pääse enam kopsudesse,» selgitab Ani.
Ta lisab, et mitmed hapnikubaarid pakuvad liigset hapnikku veel koos aroomidega. «Aroomid tähendavad keemilisi ühendeid, mis antud juhul tuleb kopsudesse sisse hingata. Teame, et kopsude jaoks on kahjulik õhk, mis on erinev atmosfääri õhu koostisest. Õhk, milles tunneme lõhna või mida näeme silmadega sisaldab keemilisi ühendeid või tolmu, mis on alati kopsudele kahjulikud!»
