:format(webp)/nginx/o/2019/08/28/12507015t1h1377.jpg)
Tervisekogukonna mõttetalgutel arutati tänavu, kuidas lahendada tehisintellekti kasutuselevõtuga kaasnevaid küsimusi. Jõuti järeldusele, et tehisintellektiga edasi minekuks on eeltingimus süsteemne andmete kogumine ning muudatused kogu protsessi rahastuses.
Connected Health klastri juhi Piret Hirve sõnul on tehisintellekti (AI) kasutamiseks tervishoius üks eeltingimus huvirühmade vaheline koostöö. «On päris selge, et tehisintellekti kasutatakse tulevikumeditsiinis üha rohkem, aga see ei hakka veel niipea arsti asendama. Pigem pakub tehisintellekt meile tulevikus kiirelt ja mugavalt vastuseid, mille alus on meie enda terviseandmed. Täna pöörduvad väga paljud inimesed vastuste leidmiseks Google poole ning teevad loetu põhjal enda tervise kohta otsuseid, tulevikus seda ilmselt enam vaja ei ole. Kindlasti panustab ka tervisetehnoloogia klaster sellesse, et AI-st oleks tulevikus nii patsientidele kui ka arstidele reaalselt kasu,» selgitas Hirv.
Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas tervisekogukonna mõttetalgutel Kärajad, et on tehisintellekti puudutavates küsimustes pigem optimistlik, kuid möönab, et teema vajab ühiskondlikku debatti.
Tehisintellekt on Kiige sõnul miski, mis tekitab uudishimu ja küsimusi, aga ka muresid ja eelarvamusi. «On neid, kes näevad AI-d eduloona ning võimalusena efektiivsust suurendada ja kvaliteetsemaid teenuseid pakkuda, kuid ka neid, kes arvavad, et see võib tekitada ebavõrdsust. Kindlasti ongi oluline seda teemat laiemalt avada ja mõelda, kuidas saame üheskoos tervishoiusüsteemi arendamisel edasi liikuda.»
Minister lisas, et õhus on mitmeid küsimusi, kuid usub, et ühiskond on tehisintellekti debattideks valmis. «Kuhu maani läheme õiguste andmisega, kus on vastutus? Kui arvuti annab halba nõu või langetab vale otsuse, kes siis vastutab? Kus on AI õiguste, vastutuse ja eetika piir? Eesti ühiskonnas on neis küsimustes vaja rahulikku dialoogi, olgu see tervishoius, õigussüsteemis või transpordi valdkonnas.»
Mõttetalgutel jäi kõlama, et esmalt tuleks läbi arutada üldised küsimused näiteks andmekaitse või eetika teemal ja seejärel liikuda sektoripõhiseks ning võtta ette tervisespetsiifilised küsimused. AI-d puudutav regulatsioon, kaasa arvatud küsimused, kes vastutab, kui AI vea teeb, peaks olema universaalne, mitte valdkonnapõhine.
Riigikogu liige ja endine terviseminister Riina Sikkut tõi välja, kas peaks üldse kedagi süüdistama – vigadest on võimalik õppida ning võib-olla peaksime mõtlema kahjude hüvitamisele süüdistamise asemel.
Ettekannetes kinnitati, et arstide asendamisest oleme veel kaugel: tehisintellekt on tehnoloogia ning on valiku küsimus, kuidas seda kasutada, mil määral otsuste tegemisel ja mis osas otsuste toetuseks.
Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor ja E-meditsiini keskuse juhataja Peeter Ross töötab ka Ida-Tallinna Keskhaiglas radioloogina ning on Maailmapanga ja Aasia Arengupanga e-tervise konsultant. Kärajatel mõtiskles ta oma ettekandes selle üle, kas tehisintellekt töötab alati koos tervishoiutöötajaga või võib ta tervishoiutöötajat asendada?
«Küsimus ei ole selles, kas tehisintellekt asendab arsti või mitte – vastus on ei. Võidavad need arstid, kes kasutavad tehisintellekti poolt toetatud vahendeid,» rääkis Ross.
Diskussioonis rõhutati, et tehisintellektiga edasi minekuks on eeltingimus süsteemne ja struktureeritud andmete kogumine ning muudatused rahastuses.
Tervisekogukonna mõttetalgud Kärajad «Kuidas rakendada tehisintellekti tervishoius? Legaalsed, eetilised ja tehnilised küsimused tehisintellekti kasutuselevõtus» toimus 27. augustil Laitses.
Teaduspargi Tehnopol juhitav Connected Health klaster on Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond, mis koondab nii terviseteenuse osutajaid, tervisetehnoloogia ettevõtteid kui ka kõiki teisi valdkonna olulisi huvigruppe. Klastri abiga on võimalik teha siseriiklikke koostööprojekte ning eksportida tervisetehnoloogilisi lahendusi ka teistesse riikidesse.
Klastri tegevusi kaasfinantseerib EAS.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)