Hormoonsüst annab küll kohese efekti, kuid oht on sõltuvusse jääda ja see lõhub liigest, sõnas Ortopeediarstide ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumakeskuse ortopeed Madis Rahu tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Ortopeed selgitab: kui tõhus ja milliseid ohte kätkev on liigesvaevuste puhul hormoonsüst?
Rahvaspordi võistlustel osalejate rekordid muudkui langevad, mis näitab, et Eesti inimene liigub palju. Ent teisalt elanikkond vananeb, mis omakorda tähendab, et liigesehaigeid tuleb juurde. «Näen oma töös järjest enam noori, kes istuvad palju – aga liigesed on loodud selleks, et neid liigutada,» sõnas Rahu. Samuti on järjest enam vigastusi lastel, kellel hakkavad kahjustused elukvaliteeti mõjutama paarikümne aasta pärast.
Võrreldes varasemaga kannatavad inimesed valu palju vähem, abiks on nii tabletid kui ka kreemid. Ent samas tuleb proteesioperatsiooni järjekorras seista kolm kuni viis aastat, mis tähendab, et elukvaliteedi säilitamiseks leitakse vahepeal teisi mooduseid, näiteks süstimine.
Levinumatest süstidest tehakse väikestesse liigestesse rohkem hormoonsüste ning suurematesse geelsüste. Hormoonsüst on asendamatu ka siis, kui liigeses on palju vedelikku, näiteks reuma või podagra haigetel. Süsti miinuseks on võimalik sõltuvus, sest hormoon annab kohese efekti – turse kaob, enesetunne on parem. Kuid üle kahe süsti aastas ortopeed teha ei soovita, sest hormoon lõhub liigesekõhre.
«Lisaks on spordimaailmast tavainimeseni jõudnud vereplasma preparaadid – süsti mõte on selles, et patsiendi enda verest pumbatakse plasma välja ja süstitakse liigesese. Eeskätt töötab see varajase liigese muutuse korral,» rääkis Rahu. Kontsentraadi kvaliteet oleneb mitmest asjaolust – palju on patsient vett joonud, sportinud, naistel kuufaasidest. Doktori soovitus on enne rohkesti vett juua, siis on ka saadud plasma hulk suurem. Viimase aja trendina süstitakse ka vereplasma ja geeli kombinatsiooni.
Uuringud ütlevad, et täpselt saavad ortopeedid süstides liigesele pihta kolmel juhul neljast. «Süst peab olema valutu. Sageli on geelsüsti puhul patsiendi näost näha, et tal on väga valus. Vaikida ei ole mõtet, sest üldjuhul saab torget veidi korrigeerida,» selgitas Rahu. Puusaliigesesse süstimine on kõige keerukam ja siin on mõistlik valida kogenud spetsialist. Tulevikusuundadest rääkides loodab Rahu, et õige pea saab alustada Eestis põlveliigese koe taastamiseks inimese enda rasvarakkude süstimisega, mis on teistes riikides andnud häid tulemusi.
Liigeseoperatsiooni ootajatel tasub ka veidi raha koguda, sest Haigekassa maksab küll 50 protsendi ulatuses odavate hormoonsüstide eest, teiste puhul tuleb patsiendil endal tasuda. Kui aga proteesioperatsioon on õnnestunud, saab inimene elada igati täisväärtuslikku elu. «Jalgpalli ei soovitata mängida, kuid tennis ja mäesuusatamine on igati soositud,» sõnas Rahu.