Vibroakustiline teraapia laseb voodis lamades kehal lõdvestuda

Loo autor vibrioakustillise teraapia seansil.

FOTO: Joosep Pank / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Telepoodide reklaamidest on veel häguselt meeles kõhu peale kleebitavad seadmed, mis lubasid lihaseid treenida televiisorit vaadates. Tuleb välja, et sarnaselt saab lamada vibreerivas voodis, mis kindlate helisagedustega lihaseid lõdvestab.

Ivar Vinkel on vibroakustika ekspert ja looduslike helimaastike salvestaja-kasutaja. Ta on lõpetanud muusikateraapia baaskursuse Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja psühholoogia magistriõppe Tallinna Ülikoolis, omab ka Skille-Lehikoise Vibroakustilise Teraapia ja Uurimise Keskuse taseme praktiku litsentsi. Vinkel viis loo autorile läbi vibroakustilise teraapia ühe seansi.

Vibroakustiline teraapia on muusikateraapia vorm, kus rakendatakse kehale sinusoidaalseid madalsageduslikke helivõnkumisi. Teraapiaseansil lamab klient sisseehitatud valjuhäälditega voodil, mis saadab jalgadesse, ala- ja ülaselga tuntavaid vibratsioone. Kõrvaklappidest kuulab lamaja aga rahustavat muusikat, mis kõik kokku peaks lõdvestama nii lihaseid kui meelt. Vinkel viib teraapiat läbi Confido Erameditsiinikeskuses, kus jõuavad tema juurde vaimse tervise probleemide, ärevuse, depressiooni, kuid ka füüsilise stressi käes kannatajad.

Vibroakustilises teraapias lamab inimene spetsiaalsel valjuhäälditega voodil, kogedes madalasageduslikku vibratsiooni meeldiva pulseeriva massaažina kehal ning nautides samaaegselt lõdvestavat muusikat. Igale kliendile lähenetakse terapeudi sõnul individuaalselt ning luuakse tema näidustustele ja vajadustele vastav teraapiaprogramm. Vibratsiooniks kasutatakse enamlevinult helisagedusi 20 ja 86 hertsi vahel, millest kõige sagedasemalt kasutatav on 40 hertsi.

«Sellist vibratsiooni inimene veel tunneb oma kompimismeele kaudu, ja see on ka mõnus,» rääkis Vinkel. Ta lisas, et näiteks 86 hertsi on juba rohkem kuuldav kui tunnetatav ning mõne puhul võib see tunduda ebameeldiv. Vinkel rõhutaski, et vibroakustiline teraapia peaks olema mõnus ning seda kannatama ei pea.

Terapeudi sõnul on raviva toimega kümme seanssi, mistõttu ei saa minu proovitud ühe korra kohta suuri järeldusi teha. «Tundsin end enne teraapiaseanssi nii vaimselt kui füüsiliselt hästi ning lootsin seega teraapiaga oma niigi head enesetunnet veelgi paremaks teha. Pealtnäha oli tegu tavalise magamisega ning terapeut tõmbas mulle isegi hoolikalt pleedi peale, kõrvaklappidest lasti aga rahustavaid loodushelisid. Voodist tulev vibratsioon oli isegi oodatust tugevam ning tundsin seda võrdlemisi kõvasti. Mida rohkem aega aga möödus, seda vähem tundsin vibratsiooni ning keha lõdvestus. Teki all lamades oli paratamatult tunne, et võib magama jääda, mis ka üsna pea juhtus. Ärkasin alles selle peale, kui terapeut teatas seansi lõppemisest. Vajusin Vinkli sõnul 21-minutilise vibratsiooniseansi viimasel kolmandikul sügavasse unne, kust oli raske ärgata. Seetõttu oli mu enesetunne pärast teraapiaseanssi isegi kehvem kui selle alguses.»

Teraapia soodustab Vinkeli sõnul ka vereringet ja ainevahetust, lõdvestab lihaseid ning vähendab  valu, ärevus- ja unehäireid, alandab vererõhku, stressi ja vähendab sundliigutusi ning enesevigastuslikku käitumist. Veel jõuavad inimesed teraapiasse hingamisraskuste, astma, autismispektri häirete ning kõikvõimalike psüühiliste ja füüsiliste reaktsioonidega stressile. Lihaspinged ei pruugi alati tulla füüsilistest probleemidest, vaid võivad olla ka psühhosomaatilised, sõnas Vinkel. «Fibromüalgia puhul on näiteks inimesel ühel päeval valu ühes kohas, teisel päeval teises. Seda on paljuski seostatud stressiga,» seletas Vinkel.

Terapeudi sõnul vähendavad seansid järk-järgult ärevust ja stressi ning annavad inimesele võimaluse lõõgastumiseks, ka sügavamaks. «See on aeg iseendale, kus keskendud siin-ja-praegu olemisele, lased end rahunemisse, muusika ja vibratsioon aitavad sellele ainult kaasa.

Ka uuringud on näidanud, et heas tervislikus seisundis aju aktiivsuse ja ajusisese kommunikatsiooni põhisagedus on 40 hertsi, ja kui ajule sama sagedust näiteks vibroakustilise teraapia abil korduvalt uuesti esitada, siis kaasahaaratuse fenomeni tõttu saab seal võimalikuks selle võimsuse suurenemine,» rääkis Vinkel. Kaasahaaratuse printsiip tähendab keha füsioloogiliste rütmide, näiteks pulss, hingamissagedus, ajulained, sünkroniseerimine välise rütmilise stiimuliga.

Tagasi üles