Levinud materjal põhjustab vähki

Plast on inimese tervisele ohtlik.

FOTO: Shutterstock

2015. aastal tekitasid inimesed 407 tonni plasti. Plast ei ole biolagunev materjal ning see laguneb ajapikku lihtsalt väiksemateks osakestest ehk mikroplastiks. Mikroplast jõuab inimeste toidu- ja veevarudesse ning võib läbi seedeelundkonna jõuda ka vereringesse.

Bisfenool A ehk BPA on kemikaal, mida leidub plastist valmistatud toodetes – joogi- ja sööginõud, karbid, kontoritarbed, spordivahendid –, mida kasutatakse sageli iga päev. Inimesed puutuvad BPA-ga laialdaselt kokku ning selle vähendamiseks tuleks vältida plastpakendites toitu ja vett.

BPA häirib endokriinsüsteemi talitlust, sest toimib organismis östrogeeniga sarnasel viisil, mõjutades seeläbi hormoonide tootmist, ringlust ning kogust. See võib põhjustada puberteedi varasemat algust ja hormonaaltasakaalu häirumist kogu elu vältel. Eriti tundlikud on BPA mõjule imikud ja väikelapsed – kokkupuude BPA-ga raseduse vältel võib suurendada astma riski ning mõjutada lapse vaimset võimekust ning emotsioonide regulatsiooni. Samuti võib sage kokkupuude raseudse ajal suurendada vähi riski, sest BPA mõjutab loote DNA-d. 

Teadlaste sõnul võib kokkupuude BPA-ga põhjustada meestel erektsioonihäireid, vähenenud sugutungi ning muutuseid sperma kvaliteedis. Ka vähene kokkupuude võib suurendada südamehaiguste riski ning mõjutada vererõhku. BPA võib suurendada II tüübi diabeedi riski, sest tekitab insuliinresistentsust. Samuti on leitud seos BPA ja vähi vahel – kuna BPA toimib organismis östrogeeni ehk naissuguhormooniga sarnasel viisil, võib see suurendada rinna- ja eesnäärmevähi riski. BPA võib mõjutada ka keemiaravi efektiivsust rinnavähi puhul.

Inimese organismi jõuab BPA ennekõike plastist pudelite ja nõude kaudu, mistõttu soovitavad teadlased eelistada värskeid toiduaineid, mitte pakendatud või töödeldud toitu. Samuti soovitatakse toitu kodudes säilitada klaasist anumates või purkides. Kindlasti ei tohiks plastist karpidesse panna sooja või kuuma toitu ega vedelikke või panna plastist nõusid mikrolaineahju ega nõudepesumasinasse. Lisaks nõudele on BPA sisaldus tuvastatud ka toiduainetes. Kõige enam BPA-d sisaldavad kilesse pakendatud piimatooted, konservid (eriti kala ja supid), kilepakendis lihatooted, purgis limonaadid ja alkohoolsed joogid ning kiirtoit.

Harvardi Ülikoolis korraldati uuring, milles osalenutel neil tuli nädala jooksul juua vaid BPA-d sisaldavates plastpudelitest ning selle tulemusel suurenes nende organismis BPA sisaldus kahe kolmandiku võrra. Samas leiti, et kõigest kolm päeva värskete toiduainete tarbimist ning plastnõude ja pudelite vältimist viis BPA taseme taas alla.  

Tagasi üles