Kuus märki, et tegemist on toidusõltuvusega

Toidust on samuti võimalik sõltuvusse jääda.

FOTO: Shutterstock

Inimorganism vajab toimimiseks regulaarselt mitmekülgset toitu ning see väljendub näljatundes ja isudes. Liigsed isud ja kontrollimatu söömine võib aga anda märku sõltuvusest.

Mõned teadlased väidavad, et toidus sisalduvatest ainetest on võimalik sõltuvusse jääda samamoodi nagu alkoholist ja suitsetamisest, kuid uuringud viitavad sellele, et söömise puhul tekitab sõltuvust siiski söömine kui tegevus, mitte toit ise. Toidusõltuvus tekib peamiselt suhkrut, rasva või tärklist sisaldavatest toiduainetest nagu krõpsud, friikartulid, küpsised, kommid, saiakesed, šokolaad ja jäätis. Selliste toitude söömise tagajärjel vabaneb ajus dopamiin ehk naudingut tekitav neurotransmitter ning see aitab ajutiselt leevendada pinget, stressi ja negatiivseid emotsioone. See tähendab, et toidusõltuvuse põhjuseks võib olla näiteks võimetus tulla toime igapäevaste pingete või stressiga.

Sõltuvusest märku andvad sümptomid võivad olla füüsilised, emotsionaalsed ja sotsiaalsed:

  1. Sagedased sundmõtted päeva jooksul – inimene ootab kannatamatult järgmist söögikorda ning võib olla närviline või kergesti ärrituv.
  2. Kompulsiivne liigsöömine – inimesel võivad välja kujuneda konkreetsed söömismustrid, mis süvendavad liigsöömist või välja kujuneda  kindlad olukorrad või põhjustajad, millele inimene reageerib alati söömisega.
  3. Suutmatus söömist lõpetada – inimene sööb rohkem kui algselt kavatses või sööb füüsilisest ebamugavustundest või valust hoolimata edasi, ei kontrolli koguseid ega söögikordade sagedust.
  4. Iseendaga läbirääkimiste pidamine – toidusõltuvusega inimene võib sageli üritada oma kontrollimatut söömist ratsionaliseerida sellega, et plaanib järgmisel päeval üldse mitte süüa või mitu tundi trenni teha.
  5. Plaanide läbikukkumine – inimene ei suuda soovist hoolimata muuta elustiili.
  6. Salatsev käitumine – inimene võib oma söömisharjumusi häbeneda, mistõttu üritab ta neid sageli teiste eest varjata.

Pärast liigsöömist tekivad inimesel negatiivsed tunded nagu häbi, süütunne, vähenenud enesehinnang ja hirm kontrolli puudumise vastu. Sellega toime tulemiseks võib inimene üritada pidada rangeid dieete või kompulsiivselt trenni teha, kuid need ei ole pikaajalised lahendused ega tegele algse probleemiga. Sageli otsib inimene negatiivsete tunnetega toime tulemiseks lohutust taas toidust ning sõltuvus jätkub.

Toidusõltuvusest vabanemiseks soovitavad teadlased kognitiiv-käitumisteraapiat, mis tuvastab negatiivsed mõttemustrid ning asendab need paremini toimivate mustrite ja mehhanismidega. Inimene õpib teraapia käigus stressiga toime tulema, positiivsemalt mõtlema ning negatiivsete tunnetega paremini hakkama saama. Samuti tuleks asendada ebatervislikud toidugrupid nagu kiirtoit, töödeldud toidud ja magusad toidud tervislike variantidega. Kui keha saab toidust kätte kõik, mis vaja, vähenevad isud süsivesikute ja rasvade vastu ning inimesel on lihtsam ebatervislikest toitudest loobuda. 

Tagasi üles