11 erinevust töödeldud toidu ja töötlemata toidu vahel

Töödeldud toit võib sisaldada hulgaliselt rohkem rasva ja kilokaloreid ja vähem vitamiine ja mineraale kui töötlemata söök. Foto: Oleksandr Prokopenko / PantherMedia / Oleksandr Prokopenko

Töödeldud toitudes puuduvad mitmed keha toimimiseks vajalikud toitained, mistõttu ei saa organism pikalt kiirtoidu peal tervelt elada. 

Ajakirjas Jama Pediatrics tõi lastearst ja pikaajaline laste ülekaalulisuse uurija välja 11 viisi, kuidas töödeldud toidud erinevad oma toiteväärtuse poolest töötlemata toitudest.

Lustig väidab, et töödeldud toidud on ameeriklaste elu kehvemaks muutnud neljas valdkonnas: suurenenud on rafineeritud süsivesikute söömine, ülekaalulisus ja teist tüüpi diabeeti haigestumine, lisaks kahju keskkonnale ja lisanduvad kulud tervishoiule.

Töödeldud toit peaks vastama seitsmele järgnevale kriteeriumile:

• toit on masstoodetud
• koostis jääb igas partiis samaks
• toodetakse mitmes eri riigis sama koostise järgi
• sisaldab spetsiaalseid koostisosi
• sisaldav eelkülmutatud makrotoitaineid
• säilib emulgeerituna
• pika säilivusajaga
•  

Liiga vähe kiudaineid

Töödeldud toitudes on liiga vähe kiudaineid. Need on olulised toidu imenduvuse juures soolestikus. Kiudained moodustavad geelja barjääri, mis soolestiku sisepinda katab. See aeglustab glükoosi ja fruktoosi imendumist verre ja ennetab veresuhkrutaseme kõikumisi. Aeglane toidu imendumine annab soolestikubakteritele rohkem aega toitumiseks. Bakterid toodavad toitu lagundades kehale kasuliike aineid.

Vähe oomega-3 rasvhappeid

Keha töötleb pähklites ja kalas sisalduvad rasvhapped dokosaheksaeenhappeks ja eikosapentaeenhappeks, millel on mõlemal põletikuvastased omadused.

Liiga palju oomega-6 rasvhappeid

Vastupidiselt sisaldavad töödeldud toidud liialt taimsetes õlides olevaid oomega-6 rasvhappeid, mis muudetakse organismis põletikku soodustavaks koostisosaks arahhidoonhappeks. Oomega-6 ja -3 rasvhapete tasakaal võiks toidus olla üks ühele. Tüüpilises lääne dieedis kipub tasakaal minema tugeva oomega-6 rasvhapete ülekaalu poole, mis soodustab põletikku. See tekitab kehas oksüdatiivset stressi ja kahjustab rakke.

Vähe mikrotoitained

Töödeldud toit sisaldav liiga vähe vitamiine ja mineraale. Paljud neist mikrotoitainetest, näiteks vitamiin C ja E, käituvad antioksüdantidena, mis ennetavad rakukahjustust.

Liiga palju transrasvu

Transrasvade molekulid on struktuurilt erinevad kui teist tüüpi rasvad. Erinevuse ehk molekulis tekkiva kaksiksideme tõttu ei ole keha võimeline transrasvu lagundama. Selle asemel lõpetavad need inimese arteris ja maksas, kus tekitavad kahjulikke vabu radikaale.

Hargnenud ahelaga aminohapped

Aminohapped on valkude ehituskivid. Hargnenud ahel viitab aminohappe struktuurile. Mitmed seda tüüpi aminohapped, nagu valiin, leutsiin ja isoleutsiin on kehale lihaste kasvatamiseks vajalikud. Kui inimene sööb neid aga liiga palju, lähevad liigsed molekulid maksa, kus need töödeldakse ümber rasvadeks.

Liiga palju emulgaatoreid

Emulgaatorid on koostisosad, mis hoiavad rasva ja vett toidus eraldumise eest. Töödeldud toitudes on neid liiga palju ning kehas käituvad need nagu pesuvahend, mis eemaldab soolestikku kaitsva limaskesta. See võib suurendada ohtu soolestikuhaiguste ja toiduallergiate tekkimiseks.

Nitraadid

Nitraate sisaldavad näiteks vinnutatud lihatooted. Need muudetakse kehas aineteks, mida seostatakse käärsoolevähiga.

Liiga palju soola

Keegi ei imesta ilmselt enam selle üle, et töödeldud toidud sisaldavad rohkem soola kui töötlemata söögid. Liigne sool toidus seostub aga kõrgvererõhutõve ja südamehaigustega.

Etanool

Kuigi see ei käi kõigi töödeldud toitude kohta, siis liiga palju etanooli ehk alkoholi muutub maksas rasvaks.

Fruktoos

Fruktoos lagundatakse maksas sarnaselt etanoolile. Seetõttu viidatakse fruktoosile mõnel juhul ka kui laste alkoholile. Paljudel lastel on seetõttu tänapäeval haigused, mida seostatakse muidu alkoholitarbimisega. Suhkru söömisest võib Lustigi sõnul samamoodi rasvmaksa saada.