:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/09/05/12530895t1heb12.jpg)
Perearstid ja riigiasutused tõhustavad oma koostööd, et tagada perearstiabi jätkusuutlikkus.
Perearstid ja riigiasutused tõhustavad koostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine on kõigi ühine eesmärk ja koos jätkatakse hea tahte leppe sihtide poole püüdlemist, kinnitasid kolmapäeva, 4. septembri õhtul toimunud kohtumisel perearstide seltsi, terviseameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
«Perearstid teevad igapäevaselt pühendunud tööd Eesti inimeste tervise heaks. Samuti pingutame riigi poolt, et leida lahendusi erinevatele väljakutsetele alates tervishoiu rahastamisest kuni perearstide mõistliku töökoormuse tagamiseni,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Leppisime kokku, et töötame ühiselt välja vajalikud õigusruumi muudatused näiteks noorte inkubatsiooniprogrammi käivitamiseks ja keerulisemates piirkondades perearstide täiendavaks toetamiseks.»
Eesti Perearstide Seltsi juhi Le Vallikivi sõnul on perearstid rahul, et hea tahte leppes kokkulepitu poole püüdlemine jätkub. «Mul on väga hea meel, et kõik osapooled tunnistavad perearstisüsteemi väljakutseid. Liigume ühiselt edasi ja kõik teevad oma parima, et leida lahendusi nii lähemas kui ka pikas perspektiivis,» rääkis Le Vallikivi.
Terviseameti juhi Merike Jürilo sõnul tehakse perearstidega tihedat koostööd, et igal inimesel Eestis oleks perearst, samuti tõhustatakse omavahelist kommunikatsiooni. «Pingutame igapäevaselt, et leida perearste Eesti erinevatesse piirkondadesse. Väga hea meelega näeksime, et perearstikutse saanud noored arstid ka tööle tuleksid,» lisas Jürilo.
«Oleme perearstidega viimaste kuude jooksul arutanud järgmise viie aasta üldarstiabi rahastamise tingimusi, mis hakkavad kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist. Üha enam peame arvestama regionaalseid eripärasid ning leidma paindlikke lahendusi,» ütles Eesti Haigekassa juht Rain Laane.
Eestis on 786 perearstinimistut, mille keskmine suurus on 1696 patsienti. Väikseim nimistu võib seaduse järgi olla üldjuhul 1200 ning suurim 2000 patsiendiga, abiarsti olemasolul ka suurem. Perearstide rahastamine koosneb patsientide arvust sõltuvast pearahast, fikseeritud baasrahast, perearstikeskuse iseärasustest sõltuvatest tasudest nagu kaugusetasu, teenusepõhistest tasudest (uuringu-, teraapia- ja tegevusfond) ning kvaliteedi lisatasust.
Perearstiabi süsteem Eestis on pärit 1998. aastast, mil jõustusid sotsiaalministri määrused esmatasandi arstiabi korraldamise kohta. Tänavu märtsis sõlmisid ministeerium, haigekassa, terviseamet ja perearstide selts hea tahte kokkuleppe, milles võeti siht muu hulgas maksimaalselt 1600 patsiendiga nimistutele.