5 viisi, kuidas vihastamine tervist kahjustab

Vihastamine vähendab eluiga.

FOTO: Shutterstock

Vihastamine on normaalne ja inimlik reaktsioon negatiivsetele sündmustele või ärritavatele faktoritele, kuid liiga sage või intensiivne vihastamine on tervisele ohtlik ning vähendab eluiga.

Viha tekitab organismis ohuseisundi, mille tõttu vabaneb suures koguses stressihormoone – kortisooli ja adrenaliini –, mis pärsivad inimese võimet olukorda ratsionaalselt analüüsida. Oluline on luua iseendale reeglid, mida järgida vihastamise korral, aga ka siis, kui vihastab keegi teine. Peamine on inimese seisukoha ära kuulamine nii, et seda ei naeruvääristata, pisendata ega rünnata, sest selline lähenemine võib viha hoopis süvendada ning tõugata inimese kaitsepositsioonile. Samuti pikendab see konflikti kulgu, sest enne probleemi lahendamise faasi tuleb läbida oma seisukoha kaitsmise protsess, mis ärritunud seisundis üldjuhul positiivse tulemuseni ei vii. 

Pikaajaline ning sage ärritumine või vihapursked mõjuvad tervisele kahjulikult ning teadlased on tuvastanud viis viisi, kuidas viha tervist mõjutab.

1. Vihastamine on ohtlik inimese südame ja veresoonkonna tervisele. Kardioloogide sõnul on inimestel pärast vihapurset kahe tunni jooksul südameataki risk kahekordistunud. Samuti on südamele ohtlik pikaajaline või allasurutud viha, mida üritatakse suure vaevaga varjata või kontrollida. Parim viis, kuidas viha kahjulikku mõju vähendada, on suhelda võimalikult avatult ning tõhusalt – vihale tuleb leida konstruktiivne väljund.  

2. Uuringust selgus, et vihapursked suurendavad insuldi riski kolm korda. Vihastamine võib esile kutsuda muutusi vererõhus ning suurendada trombi ja ajuverejooksu riski. Teadlased leidsid, et aneurüsmidega inimestel on vihastades kuus korda suurem ajuverejooksu risk. Riski vähendamiseks tuleb identifitseerida asjad, mis inimest ärritavad ning kui tegemist pole millegagi, mida inimene saab ise mõjutada või kontrollida, tuleb muuta oma reaktsiooni. Selleks võib teha hingamisharjutusi, lahkuda ärritavast keskkonnast või olukorrast või harjutada avatud ja otsekohest suhtlust, mille tulemusel probleem kiiremini laheneb.

3. Vihastamine nõrgendab oluliselt immuunsüsteemi. Liigne stressihormoonide kogus organismis pärsib immuunsüsteemi toimimist ning võib viia sageda haigestumiseni. Harvardi Ülikooli teadlased leidsid, et pärast vihapurset oli inimese antikehade tegevus kuue järgneva tunni jooksul häiritud.

4. Viha süvendab vaimsete häirete riski. Teadlaste sõnul suurendab vihastamine depressiooni riski ning risk oli eriti suur meestel. Passiivne viha, mis ei leia väljundit ega lahendust, suurendab ärevushäirete riski ning süvendab selle sümptomeid.

5. Viha vähendab kopsumahtu – Harvardi Ülikooli teadlased uurisid kaheksa aasta vältel 670 mehe tervist ning leidsid, et mida sagedamini inimene vihastas, seda väiksem oli tema kopsumaht. Stressihormoonid ärritavad hingamisteesid ning suurendavad organismis põletiku taset, mis võib mõjutada kopsude tervist.

Tagasi üles