Vietnamlane parandab eestlaste abiga kodumaal ühe sagedasema väärarengu ravi

Vietnamis sünnib väga palju huule-suulaelõhega lapsi. Foto: MINH HOANG / EPA

Huule-suulaelõhe on maailmas üks enim esinevaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. Vietnamis saab selle diagnoosi iga 677. elusalt sündinud laps.

Probleem on suur ja vajab terviklikku käsitlust. Vietnamist pärit Tartu Ülikooli doktorant tegi kodumaal esimese huule-suulaelõhega patsientide ravitulemuste uuringu, et parandada väärarenguga seotud tervisekäitumist ning ravi korraldamist ja jälgimist. Kuna Vietnamis puudub piisav pädevus, aitavad sealseid abivajajaid organisatsioonid ja teadlased kõikjalt Euroopast, sealhulgas Eestist.

Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Van Thai Nguyen kirjeldab oma doktoritöös, et huule-suulaelõhe esinemissagedus on maailmas keskmiselt üks diagnoos 700 elussünni kohta, nii et Vietnamis on selle diagnoosiga sündinud laste osakaal eriti suur. Huule-suulaelõhega sündinud lapsed vajavad mitme eriala spetsialistide abi ja nende ravi võib kesta sünnist kuni täiskasvanueani.

Nguyen tõdeb, et paljud Vietnami patsiendid loodavad ravi saada rahvusvaheliste abiorganisatsioonide kaudu. Probleem on aga selles, et abiorganisatsioonide meeskond keskendub eelkõige lõhe kirurgilisele sulgemisele ega jõua tegelda muude ravimeetoditega, näiteks pakkuda logopeedilist ja ortodontilist ravi. Süsteemset operatsioonijärgset kontrolli ei ole ning seetõttu pole hinnatud ka sellise ravikorraldusega patsientide ravitulemusi.

Nii oligi Nguyeni doktoritöö eesmärk hinnata, missuguseid ravitulemusi on Kesk-Vietnamis saavutatud nendel huule-suulaelõhega patsientidel, keda on opereerinud rahvusvaheliste abiorganisatsioonide arstid, ning teha järelduste põhjal ettepanekud tervishoiukorralduse muutmiseks Vietnamis.

Uuringus osales 81 huule-suulaelõhega patsienti. Nguyen hindas mitmesuguseid näitajaid, nagu hammaste tervislik seisund, nina ja huule piirkonna esteetika, kõne kvaliteet, näo, lõualuude ning suulae morfoloogia, lõualuude mõõtmed, ülemiste hingamisteede mõõtmed, patsientide ja nende vanemate või hooldajate rahulolu ning ema toimetulek pärast huule-suulaelõhega lapse sündi.

Oma doktoritöö peamise tulemusena rõhutab Nguyen, et Vietnamis on pakiline vajadus luua riiklik huule-suulaelõheregister, et oleks võimalik patsientide ravi koordineerida ja jälgida. Samuti on vaja välja töötada ja kasutusele võtta patsientide jälgimise diagnostilised miinimumnõuded. «Teeme Vietnamis tervishoidu korraldavatele organisatsioonidele ettepaneku parandada hammaste tervisega seotud protseduuride, ortodontilise ravi ja logopeedilise teenuse kättesaadavust,» kinnitas Nguyen.

Doktorandi juhendaja, ortodontia dotsendi Triin Jagomägi sõnul on Nguyen neljas vietnamlane, kes on kaitsnud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas doktoritöö. «Mul on hea meel selle üle, et Tartu Ülikooli ja Vietnami meditsiiniülikoolide aastatepikkuse koostöö tulemusena kasvab Vietnamis peale uus meditsiinipersonal, kes aitab oma heade teadmiste ja oskustega parandada kohalike tervist,» rääkis Jagomägi, kes on viimastel aastatel vedanud eest projekti «Teadusvõimekuse parandamine Vietnami ülikoolides, juurutades Euroopa kõrgharidusstandardeid ja kasutades tehnoloogiasiiret».

Jagomägi sõnul toetasid Eesti teadlased Nguyeni sellega, et aitasid välja töötada teadustöö metoodikat ja siduda seda Vietnami vajadustega. «Uurimistöösse kaasati kontrollrühmana ka Eesti patsiente. Rahvusvaheliselt tunnustatud raviprotokollide järgi ravitud ja jälgitud patsientide ravitulemust võrreldi sellega, mida on saavutatud Vietnamis, kus peale kirurgilise lõhe sulgemise muud ravi ei pakuta,» kirjeldas Jagomägi Eesti teadlaste toetust noorele Vietnami kolleegile.

Van Thai Nguyen kaitseb doktoritööd «Esimene huule- ja suulõhedega patsientide ravitulemuste uuring Kesk-Vietnamis» täna, 6. septembril kell 14.00 Tartu Ülikooli Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19).

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli ortodontia dotsent Triin Jagomägi ja kaasprofessor Toai Nguyen Vietnamist.