Viirushaigused ei ole veel siiani pead tõstnud

Gripihooaeg on lõppenud. Foto: Sille Annuk

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3229 inimest, neist üle poole olid lapsed, teatas terviseamet.

Arstide poole pöördunute arv on stabiilne ja jääb jätkuvalt alla varasemate aastate sama perioodi tavalisele tasemele.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti eelmisel nädalal 76 korral, mis tähendab kaheksa protsendilist vähenemist. Vanusrühmade järgi haigestusid endiselt enam kuni viie-aastased lapsed. Haigestumist vanemealiste 65 ja vanemate hulgas registreeriti vähem ja see püsib varasemate aastatega võrreldes tavatasemel.

Haigestumised on peamiselt seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, kuid nende hulgas on ka üksikud adeno-, RS- ja paragripiviirused. Möödunud nädalal sai laboratoorse kinnituse kaks A gripiviirust, kuid gripi levikut veel ei ole täheldatud. Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse gripi ja gripilaadsete haiguste haigestumuse intensiivsust madalaks.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Gripiviirus A/H3N2, millega meedia on käesoleval nädalal elanikkonda hirmutanud, on tegelikult olnud ringluses juba aastast 1968 ja olnud sellest ajast ka meil praktiliselt igatalviseks külaliseks. Tõsi, viimasel paaril aastal on teda registreeritud vähem, sest gripiviirus A/H1N1p ehk seagripp tõrjus vahepeal teised gripiviirused kõrvale.

Terviseamet tuletas meelde, et grippi tuleb alati tõsiselt suhtuda, kuna haigestumise tagajärjed võivad olla gripi puhul raskemad või koguni eluohtlikud. Õnneks on võimalik grippi haigestumist vaktsineerimise teel ennetada. Käesoleva hooaja gripivaktsiin annab kaitse mõlema eelpool nimetatud ja lisaks ka B-gripi viiruse vastu.