Norra teadlased avastasid, et 13. eluaastaks saavutatud füüsiline vorm mõjutab meie tervist ka täiskasvanuna.
Uuring: teismeea füüsiline vorm mõjutab tervist ka hiljem
11. jaanuar 2009, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate väitel on 13-aastaselt heas füüsilises vormis olnud inimestel väiksem tõenäosus noore täiskasvanuna ülekaaluline olla või kõrge vererõhu käes kannatada, kirjutab Reuters.
40. eluaastaks teismeea füüsilise vormi mõju aga kaob, kuna siis hakkab tervis muudest tegurtiest sõltuma.
«See näitab, et head harjumused, näiteks liikumine, on olulised ka keskeas,» ütles uuringut juhtinud teadlane Elisabeth Kvaavik Oslo ülikoolist.
Kvaavik ja tema kolleegid analüüsisid 1016 mehe ja naise andmeid, mida hakati koguma 1979. aastal, kui uuritavad olid keskmiselt 13-aastased. Alates sellest ajast vastasid nad oma sportimisharjumusi puudutavatele küsimustele ning nende füüsilist vormi mõõdeti velotrenažööril tehtud testide abil.
Tulemusi analüüsides leiti, et mida paremas vormis uuritavad 13-aastaselt olid, seda väiksema tõenäosusega esines neil kahe- ja kolmekümnendates eluaastates olles kõrget vererõhku ja ülekaalulisust või rasvumist.
Kvaavik lisas, et füüsiline vorm ei sõltu vaid liikumisharjumustest, vaid ka geenidest. Ometi on see tema sõnul vähemalt osaliselt ka inimese füüsilise aktiivsuse peegeldus, mistõttu lapsena tehtav regulaarne trenn võib täiskasvanueas ülekaalu ja kõrge vererõhu eest kaitsta.